Kalad kottides müügivalmis; särav Hong Kong
Ilus lilleturul; ja kole linnuturul (seal oli igas suuruses elus tirtse ja ussikesi lindudele söögiks)

Värvid lilleturul; ja värvid lindude turul

Henri - meister pulkadega söömises; Mann ja mina tänasel hommikusöögil

Meie teeõpetaja; Mann saadab Eestisse pakki

Kontrastid Hong Kongis; Hong Kong Isalnd park

Hong Kong Island pargis veevangis; väiksed pargielanikud
Jeerum, kui ammu pole kirjutanud. Igatahes elasime selle hirmkuuma esmaspäeva üle. Ennelõunal vedasime oma suured kotid selga ja sõitsime rongiga otse kesklinna, Tsim Sha Tsui linnaosas asuvasse hostelisse. Hostel asub koos paljude teiste samasugustega vist küll linna kõige kurikuulsamas hoones, Chungking Mansionis. Oleks ma teadnud, et see siin asub, oleks vist mõne teise valinud, sest paari päeva eest rääkis Ho meile, kuidas selles majas elab igasugust kummalist kampa ja et ükskord olevat ta sinna sisse läinud, aga siis ruttu teistpidi välja tulnud, kuna nii hirmus oli. Peale hostelitoa reserveerimist saime omanikuproualt kohe kirja, et olgu me siia tulles ettevaatlikud, kuna esimsel korrusel käivad ringi igasugused libaärikad, kes on väga ohtlikud. Tegelikult oli nii, et alumisel korrusel olid lihtsalt Indiast ja Aafrikast pärit kellaärikad ja ülikonnaärikad, kes pakkusid oma teenust. Kui me neile "ei" ütlesime, läksid nad lihtsalt minema. Egiptusega ei anna võrreldagi! Ja Türgiga kaugeltki mitte! Hostel on minitubadega ja veel minimate vetsudega. Aga põhiline, et puhas. Alguses oli telekal hääl, aga pilti ei olnud. See korraldati ära. Siis lekkisid kõik võimalikud vannitoa torud. Seda ei ole siiamaani ära korraldatud, toodi lihtsalt kauss alla ja eile keerati kraanist vesi kinni :). Dušist siiski tuleb veel vett. Nii et on ja ei ole ka. Kõige parem on meie hotelli juures asukoht. Asume otse Kowlooni kesklinnas, maja ees on metroopeatus, paar minutit ja oleme metsikult suures ja ilusas Kowlooni pargis, kus on üks parimaid mänguväljakuid, mitu suurt basseini, värvilised papagoid ja roosad flamingod. Ümberringi on poed ning restoranid. Super!

Esmaspäeval kuumusega potsatasime siis oma tuppa maha, panime konditsioneeri põhja ja magasime õhtuni. Ega see naljaasi ei olnud miniunega hiinlastega metsikus kuumuses nädal aega sammu pidada. Ja pealegi oli vaja oodata õhtut, et veidikenegi jahedam oleks. Ja lisaks oli nii nii hea vahelduseks täitsa vabalt olla, lihtsalt omaette. Esmaspäevane kuumus lõppes väikse sajuga ja peale seda on kuumus talutav olnud, ca 30 kraadi kõigest.

Teisipäeval (peale Tai viisa kättesaamist, juhuuuuu!!!) kammisime Kowlooni turgudel, pool aega elektroonikas ja pool päevakest hilpudes. Riided on siin odavad, enamasti alla 100 eek tk. Aga kummaline asi on see, et enamasti on selgaproovimine keelatud. Nii et ostad põrsast kotis. Ju see ihu on siinmaal ikka nii isiklik asi, et teisega samu riideid selga ei panda. Ostsin kaks asja ja õnneks olid mõlemad parajad. Mann sai endale kauaigatsetud baleriinikleidi, millega ta nüüd iga päev linnas käib ja pilke püüab.

Tuleb tunnistada, et oleme hakanud otsima muid alternatiive Hiina köögile. Alguses tundus kõik väga maitsev, aga nüüd hakkab veidi vastu. Uued maitsed, liiga palju neid järjest süüa ka ei saa. Nii et oleme lisaks Hiina toidukohtadele käinud Jaapani ning muidugi meie armastatud Tai köögiga kohtades. Huvitav tähelepanek on see, et te ei kujuta ette, kui palju Hiina naised söövad. Hommikul metsik portsion nuudleid millegagi, lõunaks jälle samasugune ports, õhtuks mitu portsu erinevaid sööke. Ja nad on ikka tibatillukesed. Loodetavasti mõjub mulle ka siinviibimine vähendavalt :). Huvitav asi on veel see, et nas tõesõna söövad kiirnuudleid. Minu arust on kiirnuudlid asi, mis võiks igaks juhuks kodus riiulik olla, et kui kellelgi tuleb äkknälg kui külmkapp tühi on, siis saab elu ära päästa. Aga hiinlased söövadki neid oma kodudes hommikuks ja lõunaks ja vahel õhtukski. Uskumatu! Aga veel hiina naistest. Huvitaval kombel on siin Hiinas kõige rohkem ilusaid naisi võrreldes teiste seniläbitus maadega. Nad on nii sätitud, saledad, ilusti riides, nõtked ja malbed. Kena vaadata.

Mõned tähelepanekud veel, muidu lähevad jälle meelest. Hiina mehed... paljudel neist on pikad küüned. teate küll, sellised nagu naistel, pikad, ovaalsed otsast... väga hoolitsetud. Ja kui kellelgi on näos sünnimärk, millest karvad välja kasvavad, siis neid ei lõigata, vaid kasvatatakse võimalikult pikaks. Olen näinud pea 10 cm pikkuse karvatutiga vanamehi. Nende kahe fenomeni tagamaadest ma veel palju ei tea, aga äkki saan mahti kelleltki küsida.

Ja veel... siin ei ole hulkuvaid koeri ja kasse. Huvitav, mis nendega tehakse ja kuidas nad kõik kätte saadakse. Kuigi mulle meeldiks mõelda, et siin neid ei tekigi. Samas, võibolla ongi nii, Hong Kongi elamispinnad on nii pisikesed, et koduloomi sinna küll ei mahu. Muide, hongkonglased ise naeravad, et nad elavad elu ajal mitmekordsetes korruselamutes ja samuti ka peale surma. Asi selles, et rahvast on palju. Peale surma inimene tuhastatakse ja pannakse templisse. Aga templid on ammu juba täis. Niisiis on ehitatud urnidele korruselamud. Ja sinna nad siis pannakse. Ja isegi linn on siin mitmekordne. Ei ole nii nagu mujal, et vaatad kaardilt välja punktid A ja B ning siis lihtsalt lähedki A-st B-sse. Enamus linna toimib mitmel tasandil, autoteed süidavad üksteise alt, pealt, keskelt jne läbi. Väga keeruline värk. Aga hea sellejuures on see, et enamus suuri maju on teineteisega ühendatud ka kõrgemalt, kui maapind. Seega, kui asi selge, võid kesklinna läbida peaaegu ilma lõõskava päikse kätte sattumata. Muudkui ühest keskusest teise ja teisest kolmandasse.

Nüüd said vist tähelepanekud selleks korraks otsa. Ja mina jäin sinna, et kolmapäeval käisime koolitusel, kus jagati tarkust hiina teede kohta, nende ajaloo, etiketi ja valmistamise kohta. Oi kui targaks me saime. Ma tegin enne kõik valesti. Näiteks, roheline tee tundus mulle alati veidi mõru. Aga asi selles, et mina uhasin teelehtedele keevat vett ja siis lasin tükk aega tõmmata. Tegelikult valmistatakse rohelist teed üsna jahtunud veega, ca 40-70 kraadi, esimene vesi valatakse peale ja kohe ära ning teisel veel lastakse ainult max 10 sekundit tõmmata ja valatakse tassidesse. Saime ka teada, et tee ostmine võib olla hea investeering. Kui näiteks osta praegu paarisaja krooni eest kvaliteetseid teekooke (kokku surutud tee pakkides) ja neid õigel kombel 3o aastat säilitada, võib nende eest saada mitusada tuhat. Kõike kuuldut ei hakka ma siin muidugi kirja panema, aga jäime väga rahule.

Peale teekoolitust kasutasime oma head asukohta ära ja käisime pimedas Kowlooni pargi basseinides. Sissepääs oli alla 30 eek nägu, Mannil poole vähem. Selle eest sai ujuda kahes sisebasseinid (tõsised spordibasseinid) ja viies suures erineva temperatuuriga välibasseinis. Lastele olid laguunid ja madalad basseiniosad. Taevas paistis kuu, ümberringi olid tuledesäras kõrghooned, vesi oli soe ja olla oli hea! :)

Tänaseks olime plaaninud naabersaare Macau külastuse. Aga eile õhtul hakkasime mõtlema, kas me ikka tahame päev otsa ringi rallida, et ilusat koloniaalstiilis kesklinna näha. Ja otsustasime sellest retkest loobuda. Magasime hoopis kaua ja külastasime lille-, linnu- ja kalaturge. Lilleturg oli muidugi võimas, kõik lõhnas ja õitses, ilusate potiorhideede hinnad algasid 25 eek-st. Linnuturg oli kurb. Nee linnukesed nägid nii räsitud ja kurvad välja. Väikestes puurides ja suurte kettide küljes. Ei käinudki turgu lõpuni läbi, vaid läksime edasi kalaturule. See oli palju lõbusam, lisaks värvilistele kaladele müüdi seal erinevaid kilpkonnasid, jäneseid, hamstreid, kasse ja kutsikaid. Issake kui armsad need nösuninaga kassid olid, koerapoegadest rääkimata. Kunagi kui ma oma majas elan ja mul enam nii palju und ning reisiisu ei ole, siis võibolla...

Kl 20 käisime igaõhtusel tuledešõul. Seda on kõige parem vaadata siitsamast Kowlooni sadamast, kuna see toimub vastaskaldal Hong Kong Islandi kõrghoonede peal. Muusika mängib ja samas rütmis muudavad majad värvi, vilguvad, säravad ja pilluvad värvilisi kiiri öötaevasse. Väga ilus!

Homme pidime minema uue pere juurde. Üleeile saime kirja, et nad ikka ei saa meid võõrustada. Kirjutasime siis veel mõnele. Üks proua oli nõus, aga käitus väga kummaliselt. Esitas nõudmisi ja uuris, ega Mann tema elu ei hakka elama, ega ta ei nuta või ei vingu. Ja ega me ei eelda, et ta meiega tegeleks, sest tal mitte mingil juhul ei ole aega ega tahtmist meiega tegeleda jne jne. Uskumatu! Aga täitsa huvitav oleks olnud sellist kretiini näha! Ei saa hästi aru, miks ta selle Couchsurfimise projektist üldse osa võtab. Aga siis, täna õhtul, saime temalt kirja, et ta siiski arvab, et me ei peaks tulema. Ma siis kirjutasin talle, et ju tal on õigus, et see ei oleks eriti hea mõte tema juurde tulla. Samal ajal saime kirja ühelt toredalt õpetajalt, kes ütles, et tal oleks hea meel meid vastu võtta ja ta juba ütles oma emale, et see homme õhtuks tüüpilisi Hiina roogasid valmistaks! Üks uks sulgub, teine avaneb!

Comments (12)

On 24. september 2009 22:05 , Eva ütles ...

Hiina naiste koha pealt olen Sinuga 100% nõus. Ja meestel see pikk küüs on väikese sõrme oma tavaliselt ja see on lihtsalt trendivärk :) Ma ükskord küsisin, sest see tundus nii kummaline. Ka saite Pu Erh teed ka maitsta?

 
On 25. september 2009 10:26 , Anonüümne ütles ...

Tänan rohelise tee info eest, ma olen siiani ka olnud arusaamatuses, et miks see vastik tee peaks hea olema. Nüüd tean, et tegin teda lihtsalt valesti. Selline peredega suhtlemine on ikka väga keeruline, kas teil ei teki vahepeal sellist ebamugava kauplemise tunnet? Minu meelest on vahepealsed peatumised hostelites hädavajalikud, et olla ainult omapead. Hoian pöialt, et uus kodu, mis teid ootab, on rahulik ja rõõmus. H Saaremaalt

 
On 25. september 2009 10:39 , Plikaraisk ütles ...

Tere,
mulle väge meeldib sinu blogi. Täiesti super, huvitav ja ilus. selle aasta jaanuaris just käisime Hong Kongis ja huvitav on lugeda teie nägemust sellest. See küünevärk meestel on minu meelest selleks, et pikk küüs väiksel sõrmel näitab, et see mees ei tee põllutööd vm musta tööd, vaid on nagu kõrgem klass. Omamoodi staatuse näitaja.
Lasershow toimus enne ikka mõlemal kaldal ja kõige parem oli seda vaadata just laeva pealt keset väina. Minu meelest oli Kowloonipoolne kallas veel isegi ägedam kui Hong Kong Islandi poolne.
Edu teile!
Leenu

 
On 25. september 2009 10:47 , Heliacal ütles ...

Tere,

nii tore jutt taas ja vahva oli lugeda asjadest, mis endalegi silma jäid või kummastavatena tundusid. Suured tänud vihje eest rohelise tee kohta!

Tervitades
Kairi

 
On 25. september 2009 10:53 , Anonüümne ütles ...

oiiii, kadestan teid:D ps! juc, super näed välja, pole märkigi *reisiväsimusest*:D

mammu

 
On 25. september 2009 14:54 , Juc ütles ...

Eva, käisime täna uuesti samal kolitusel :). Seekord oli veel toredam. Pu Erhi me ei maitsnud. Kummalgi korral. Täna kohtusime ka teamasteri endaga, äge hõreda habemega vana, kes parajasti ühte 20 aastast pu erhi kooki lahti lõikas. Meeste küünte osas... ma olen mitut näinud, kellel kõik küüned pikad ja maniküüritud. Ju siis kunagi näitas staatust, nagu Plikaraisk mainis ja nüüd trenidkas.
H. võta heaks. see oli meil esimene kord, kui pidime niimoodi kauplema. Tavaliselt on kõik ikka väga toredad. Omaette olemist on muidugi ka väga vaja.
Plikaraisk, tore, et meeldib. Rõõm kuulda. Ma olin eile pisut unine, kui kirjutasin. Muidugi oli ka Kowlooni pool šõu. Meile lihtsalt soovitati Kowloonist vaadata. Aga laeva pealt oli kindlasti veel ägedam.
Heliacal, võta heaks. Tore, kui saame äratundmisrõõmu tekitada.
Mammu, tsau! Suured tänud komplimendi eest. Ära kadesta, ma siin juba nuputan, millega teid Tais veebruaris lõbustada :)

 
On 26. september 2009 10:47 , Anonüümne ütles ...

Tuleb välja, et roheline tee on tõesti maitsev, kui seda õigesti teha. Mul oli kodus ja nüüd ostsin hiina jasmiiniteed. Mõlemad said väga head ja lõhnavad.Üks jook menüüs juures.Aga tee kookidega oleks meie maal küll kahtlane asi, pole ehk spetsialiste, kes oskaksid head kaupa hinnata ja tahaksid osta. Aga mine sa tea, info liigub.Kõike toredat! Kahupea

 
On 26. september 2009 11:01 , evake ütles ...

tervitus! ´Tahaks ka iga päev nuudleid süüa ja kaalust alla võtta:) Kas seal kartult ka pakutakse:) Ilus must-alge foto ja manni kleit on ka äge, arvata on et ta pilke seal püüab, vaadake, et teda pihta ei panna seal. Ussid on tõesti rõvedad ja kassid koerad süüakse seal vist lihtsalt ära:) head isu!:) meil kõik endine, pilves ca 14 kraadi, pime:) ilus noh:) olengi üksi kodus, lähen toon lapsed ämma juurest ära ja siis võtan vanaema peale, hakkame õunamahla tegema, lembi annab. Nägin alar musta, ta oli isa matnud paar päeva tagasi, palus teid tervitada, hetkel elab tartus. Lähen teen enne laste toomist trenni ka ära, siis on päev jälle kirjas. Henri, ma tahaks sulle ka isiklikke asju kirjutada, kas sa saadaks mulle oma meili, tundub, et skype kaudu ei õnnestu tabada. Olge siis rõõmsad ja terved, mannile suured msuid. Ah jaa alondra juba kõnnib, omab kuut hammast, aksul hakkavad ka ette hambad tulema, õega ühel ajal :):) alex käib ise vahel bussiga koju koolist ja on ikka sama südamlik poiss, küsib ikka kuna me teile taisse külla tulema:) ja oma sõbrale ütles, et minu onu elab praegu maailmas:) (ümbermaailmareisi vist pidas silmas) ühesõnaga ma igatse teid.

 
On 26. september 2009 17:59 , Juc ütles ...

Näed siis kui tore, Kahupea, et nüüd roheline tee maitseb. Talveks sobib aga paremini igasugune tume, st soojendav. Mis nende teekookidega on? Meil on siin hiinas hetkel teemaks kuukoogid :)
Evake, teretere üle pika aja. Kartulit pakuvad siin enamasti ainult mõned Jaapani kohad, meile on Jaapani köök väga meeldima hakanud. Rohkem kui Hiina. Vietnam ja Tai on ka head. Kas olete veebruaris Taisse tulejad? kaks viimast nädalat? Kasse koeri pole senini keegi pakkunud, hetkel mõtleme sügavalt, kas linnupesasuppi proovida või mitte, see on väga kallis. Kui Alarit näed, tervita vastu, tal ei ole viimasel ajal just lõbus olnud. Tunneme kaasa isa pärast. Henri meiliaadress on henri2000@hot.ee, ta ootab väga su meili. Alondrale gead kõndimist, sulle head järeljooksmist ja Alex on ikka killumees. Tervitusewd kõigile!

 
On 27. september 2009 07:51 , Anonüümne ütles ...

No muidugi mõtlesin neid 30 aastat säilitatavaid teesid. Panin omaarust vaimuka nime, kahju,et aru ei saanud. Tervitused Kahupealt.

 
On 28. september 2009 04:12 , Juc ütles ...

Kahupea, minu viga. Kuumus on vist t2itsa sassi ajanud :). Muidugi teekoogid. Nii neid nimetataksegi. Aga siin on kokkuostjad, kes 2ra ostavad. Tervitused vastu!

 
On 29. september 2009 22:56 , Anonüümne ütles ...

juba ootan, kallid

mammu