Austraalia imeilus soe valgus


Meie esimene (ja loodetavasti viimane) nähtud madu; Puuviljaistanduse peahoone


Teeistandus; väike tulekahju teeääres, loodame, et leidis kiire lõpu
No täitsa lõpp, muud ma enam siin ei kuulegi, kui maojuttu. Tundub, et nad on siin kõikjal.

Eile jõudsime oma uude koju, Jo suure aiaga majja väikeses linnakeses. Nagu minul igaks juhuks kombeks saanud, uurisin ka ringiluusiva fauna kohta. Ja voila, mida ma siis kuulma hakkasin. Paari kuu eest oli üks suur püüton end Jo garaazikatuse alla elama sättinud. Helistanud siis Jo maopüüdjale, aga too öelnud, et las see madu olla seal, ta teeb teile hiiri süües teene. Ja siis elasidki nad kõik siin sõbralikult koos. Aga püüton kosus ja kosus, kuni ühel päeval oli ta piisavalt suur, et Jo kassidele jahti pidama hakata - Jo tuli koju, püüton lesis maja ees terrassil välipingil ja ootas pea longus, et mõni kass mööda vantsiks. Ja siis oli sõprus läbi - madu sai kassipuuriga kinni püütud ja teise kohta viidud. Aga maopüüdja ütles, et varsti seab selle püütoni elukohas end mõni teine madu kindlasti sisse ja siis võib see juba midagi hirmsamat olla, mõnu pruun või must madu.

Nüüd ei jõua jala ette ära vaadata. Ja kuidas sa räägid lapsele, et vaata jala ette, et madu ei oleks, niimoodi, et ta ikka õue ka julgeks minna?

Täna käisime teeistandust külastamas. Väga ilus oli, loodus Austraaliale omastes punakaspruunis valguses, niikui autost väljusime lõi teearoom ninna. Giidi jutt oli ka põnev, aga siis hakkas ta rääkima, et teeistanduses on hirmus palju pruune madusid (just neid kõige mürgisemaid, kui hammustada saad, on 15 minutit aega haiglasse jõuda, muidu on hilja). Ja siis hakkasid teised osalejad, kes eri Austraalia osadest pärit olid, teineteise võidu jutustama, kui palju neid madusid ikka on ja kui mürgised nad ikka on ja kuidas osad võivad mitu meetrit hüpata, et sind rünnata ja mõni hakkab vihasena sind taga ajama ja kuidas sel aastal oli talv nii lühike, et maod tulevad välja ja on väga vihased ja kuidas asi on tõsine ja nad üldse nalja ei tee... No üldse ei ole tore sellist juttu kuulata, kui niigi kerget maofoobiat põed. Igatahes niipalju saime teada, et kohalikud tõepoolest vahivad pidevalt ümberringi maha, et kas plats puhas.

Ja siis sõitsime läbi Troopiliste puuviljade maailma ja seal nägimegi enda esimese ka ära - oli teine end poe lae alla elama sättinud. Päris priske teine, aga mitte surmavalt mürgine. Kui ta seal niimoodi põõnas ei olnudki jube vaadata. Henri tegi pilti ja mina kutsusin Mannigi vaatama!

Järgmiste päevade osas... mõtlesime, et kuna meil on auto hetkel, siis võiks teha perekondliku loomaaiakülastuse. Pühapäeval on siin isadepäev (ma ei tea, mitu laste- ja isadepäeva me juba sellel reisil üle elanud oleme) ja paaritunnise sõidutee kaugusel kuulus Austraalia Zoo. Hakkasime vaatama, kuidas sinna sõita ja sattusime piletihindadele... meie väikse pere pühapäevane loomaaiakülastus maksab ilma transpordita 1500 eek, ausõna, ma ei pannud kogemata liiga palju 0-e. Kui läheks veel rongiga, siis kokku 2000. Vahva ajaviide. Nii et me nüüd enam ei olegi kindlad, et just seda oma pühapäevaga ette võtame. Siinsed hinnad on ikka täielik eksootika - pole selliseid varem kunagi kuskil näinud!

Comments (8)

On 1. september 2009 23:54 , Eva ütles ...

Nii jube, et seal neid madusid nii palju on (eriti, et sina neid just ülearu ei fänna) ja et kõik nii mõnuga nendest veel räägivad ka (mõnes mõttes muidugi hea, see teeb siis veel ekstra ettevaatlikuks). Hoian pöialt, et see fotol olev isend jääks teie jaoks esimeseks ja viimaseks sellel reisil!
Hinnad on Austraalias küll tõesti röögatud! Londoniga võrreldes ikka klass omaette (kuigi ega see London ka nüüd teab mis odav koht pole, veendusime selles täna taaskord söögipoodi külastades).

Palju tervitusi teile kõigile,
Eva-U

 
On 2. september 2009 03:47 , Juc ütles ...

Eva, jube jah. Nii maod kui hinnad :). Mul on ka tegelikult hea meel, et kõik madudest räägivad, siis oskab eriti ettevaatlik olla. 2000 eek loomaaiaskäik on mu arust ka röögatu. Täitsa närvidele hakkab juba käima. Tuleb vist veel nädalakese võrra lühendada seda Austraaliasolekut!
Tervitused teile Londonisse, ilusad esimese päeva pildid olid!

 
On 2. september 2009 08:26 , Anonüümne ütles ...

Mulle see madude lugu sugugi ei meeldi.Äkki neid ikka niiii palju ka pole, või eriti mürgiseid? Olen lugenud päris mitut austraalia raamatut ja madudest kuulen esimest korda.Ehk on nii nagu naised räägivad sünnitamisest ja mehed sõjaväest,et oleks justkui pidev protsess.Igal juhul ettevaatust! Natuke peab kartma, siis ei juhtu midagi hullu. Tervitused ja need teised sõnad Kahupealt.

 
On 2. september 2009 12:26 , Anonüümne ütles ...

Brrrrr... mul on madude osas nulltolerants. No kardan lihtsalt, jubedalt. Loodan, et teil ei tule nendega tegemist teha. H Saaremaalt

 
On 2. september 2009 13:10 , Juc ütles ...

Ära muretse Kahupea, me oleme ettevaatlikud. TÄna jälle kõik rääkisid - pähkliistanduse omanik, turismiinfo mees. Aga viimane ütles, et oht pole üldse nii suur - maod ei taha lihtsalt meiega kohtuda ja lähevad ära. Inimesed siiski elavad siin ja lapsed kasvavad siin!

 
On 5. september 2009 09:08 , Lennuk ütles ...

Ma olen küll oma lugemisega alles Brasiilias ja Rios, aga ma ei hakka sinna küsimusi panema, äkki keegi ei näegi neid :)

Kõigepealt tahan tänada kena lugemise ja reisimuljete eest. Mai kuus jäädvustasin lingi, et nüüd hakkan jälgima, aga suvi läks nii kähku ning arvutile ei jäänud üldse aega. Nüüd siis loen tagant järgi nagu parimat jutu ja pildiraamatut!

Mõned küsimused, mis tekkisid reisi alguse lugusid lugedes:
1. Huvitav oleks teada, kuidas leiate nii toredaid ja külalislahkeid ning erilisi vastuvõtjaid, majutajaid?
Ok, ja vastuse leidsin ise kui lõpuks aru sain, et pean googeldama "couchsurfing". Ma hiljem täitsa uurin seda värki! Meile alati meeldib külalisi vastu võtta :)
2. Lugedes bussisõitu Campo Grandest Puerto Iguazu'sse tekkis küsimus reisikoti kohta. Et kas kotisisu on osutunud enamasti vajalikuks? Kas midagi on ka välja praagitud? Lisandunud?
3. Võibolla on sellele kuskil hilisemates juttudes seletus, aga minul on küsimus, et miks juttudel ei ole kuupäevi? Kas oled nimelt sellise valiku teinud?
.......
Jõudsin oma lugemistega Argentiinasse ning öö on kätte jõudnud.
Homme või järgnevatel päevadel jätkan lugemist!
Teile aga toredat reisi.
Üks fänn teil juures!

 
On 6. september 2009 04:32 , Juc ütles ...

Lennuk, tere tulemast meie reisiseltskonda! Toredad inimesed leiame jah Couchsurfingust, v6rratu, v6rratu ettev6tmine.
Kotisisu on osutunud 22rmiselt vajalikuks. Praegu just m6tlen, et ei tulegi yhtegi asja meelde, mida vaja ei oleks l2inud. Nii et t2ielikult l2bim6eldud pakkimine. Lugesime enne ka sada erinevat soovituslikku pakkimisnimekirja ja panime enda oma nende taustal kokku.
Kuup2evadega on jama jah. Mul on blogi koodis kuskil kala sees ja ta lhtsalt ei n2ita neid. Vahepeal hakkasin pealkirjadesse lisama, aga unustasin j2lle 2ra. Koodi sisse ei viitsi ausalt 2eldes nii p2hjaliokult syveneda. Nii et pean tagantj2rgi kuup2evi panema hakkama.
Head 22d! Ja head uut lugemist!

 
On 6. september 2009 11:01 , Merlin ütles ...

Tervitus, endiselt on tore teie seiklusi jälgida:)igaks juhuks panen ka siia kirja, et saatsin Sulle hot aadressile maili:)
Olge tublid!
Merlin