Mann Johani laenatud rattaga koduaias; issi tütrega

Kodulähedasel õhtuturul, Mann on ekstaasis;

Tegelane meie aia peal; uskuge või mitte - koorega grillitud munad


Tegeleme siin kuumas Hua Hinis endiselt puhkamisega. Meil on varsti varsti plaan Taimaal ka veidi ringi rändama hatata, aga hetkel pakuvad meile metsikut rõõmu päevad täis puhkust ja planeerimatust. Kui tihti ikka juhtub, et tänapäeva inimene saab endale lubada luksust mitte äratuskella peale ärgata… ja seda mitu nädalat järjest. Või seda, et õhtul hirmus kaua telekat vahtida, ilma et südametunnistus järgmise päeva lühikeseks jäämise pärast piinama hakkaks. Mitte kuigi tihti, ma usun! Meie siin võimaldame endale hetkel seda luksust. Täielik kaif on ka see, et ilm on nii soe, et Mann võib otse voodist aeda minna, pool tundi voolikuga lilli, aeda ja ennast kasta ning me ei pea muretsema, et ta külma saaks või et kas riided ära kuivavad. Kui ei viitsi, ei pea üldse kodust lahkuma. Vahetult enne keskpäeva kuuleme aia taga tuututamist – saabub tädi grilitud kanade ja vürtsika papayasalatiga. Peale seda saabuvad riburada pidi joogivesi (20 liitrit 6 eek), jäätised… kõik ümbruse väiksed söögikohad teevad tasuta kojuvedu. Aga üldiselt ajab uudishimu meid siiski kodust välja ka!

Ja tegelikult tuleb tunnistada, et ka koduümbruses on palju avastamist.

Oleme käinud kõigil Hua Hini suurematel (öö)turgudel. Kesklinnas on üks suur hommikune toiduturg, kus ma vahel käisin. Aga umbes nädala eest avastasime, et siinsamas meie kodu lähedal, toimub õhtuti samasugune turg, küll väiksem, aga kõik on olemas. Me pole aru saanud, mis päeviti see toimub (peaaegu iga päev, aga mitte päris) jam is kell ta algab. Vahel on juba kl 15 kaupmehed kohal, vahel hakkavad alles kl 17 oma putkasid avama. Sealt saab puu- ja köögivilju, valmistoitu, majapidamistarbeid, lilli… Ostame alati kotitäie laime, kuna siin kuumaga joome ära metsiku koguse vedelikku. Kuna poemahlad on (Tai mõttes) kallid ja kohutavalt magusad, siis joome omatehtud limonaadi – teen liitrisesse kannu segu veest, ühest laimist pigistatud mahlast ja neljast teelusikatäiesti pruunist suhkrust. Ostame ka suure kobara väikseid metsikuid banaane ja maksame 12 banaani eest alla 2 eek. Ostame ka ananasse – elame otse Tai ananassikasvanduste piirkonna ääres, seega saabuvad meie turule tõeliselt mahlakad viljad otse istandustest. Algamas on mangohooaeg, müüa ütleb meile, millised on täna söömiseks, millised homseks, edasi tuleb juba uuesti turule tulla J. Peaaegu alati ostame värskelt grillitud kanatiibasid või kanapepusid, vahel ka õlis praetud kana. Need maitsevad hästi nii Mannile kui Henrile, minagi söön neid aegajalt. Mulle meeldivad äsja õlist välja võetud taignas banaanid ja punased ning kollased kartulipontšikud. Kuigi turult saab ka valmistoitu, ostame meie seda tihtipeale koduteele jäävast väikest Tai toidukohast, kus tegutsevad ema, isa, vanaema ja tütar. Suuremat sorti ema seisab alati kui nende toidukohast möödume, oma väikses nurgakeses, kus ta kibekiirelt valmistab linna parimat ja odavaimat Tom Yam suppi. Olen üritanud vaadata, mida ta teisiti teeb, kui teised, aga lusikatäied erinevaid asju rändavad sellise kiirusega meie supipotti, et saladusele jälile saamine on võimatu. Siin Tais ei ole toidu hinna ja kvaliteedi vahel mingit kindlat seost. Enamasti tähendab kallimapoolne restoran, et see on turistidele ja seega ei pruugi toidud just kuigi maitsvad olla. Odav hind ja meie mõistes kole ümbrus tähendavad aga, et seal söövad kohalikud, keda oodatakse tagasi päev päeva järel ning seega võid oodata tõelist pidusööki. Kui oleme jupp aega rolleriga ringi rallinud, tekib isu millegi mahlaka ja värske järele. Selleks puhuks on teede ääres väiksed puuviljakärud, kus jää sees ootamas jahedad puuviljad – ostame kotitäie viilutatud ananasse, teise kotikese viilutatud arbuusi, sisse pistetakse kõigile puust pikad tikud ja snäkk ongi valmis. Tegelikult saad niimoodi teeäärsetest kärudest osta erinevaid snäkke (või terveid söömaaegu) terve päeva igal pool – grillitud lihad, vorstid, vürtsikas papaya salat, grillitud monad koores, Tai magustoidud… Lõputu valik.

Kesklinnas otse raudteejaama lähedal on ööturg nr 1. See on pikk pikk turg kahel pool ühte jalakäiate tänavat. Inimestest, hindadest ja kaubast on kohe näha, et see turg on tehtud turistide tarvis. Vahepeal ääristab ühte tänavapoolt pikk rida restorane, mis on ilusti sisustatud, mille sisseviskajad hõiguvad meid soomekeelsete fraasidega ja mille ukse eest on valgustatud postamendi otsas läikivate piltidega inglisekeelne menüü. Hinnad on Eesti mõistes ikka väga head, aga meie teame väga hästi, et 100 meetrit eemal maksad kordi vähem ja sööd paremat sööki. Mangokilo maksab siin 25 krooni, kui meie koduturul ainult 6 krooni. Järgitehtud päikseprillid 60 krooni, sama, mis suures kaubanduskesuses, aga kohalike ööturul kõigest 15 krooni. Selge, käidud, siia me vist enam niipea ei tule.

Ööturg nr 2 asub äärelinnas, on suur ja ilma kohalike juhendamiseta keerulisem kohale jõuda. Meid viis sinna esimest korda Phat. Turg on hiigelsuur ja seal on metsikult taisid. Metsikult! Mann vaeseke koguaeg kurdab seal, et ta saab inimestega pihta. Sealt saab kõike vajalikku, alates akutrellidest kuni küünelakkideni. Aga kõik on kuidagi täika kraam, nii et suurt erilist me sealt ei leia. Isegi kohalikud kaltsukad on seal esindatud, kuigi riided maksavad peaaegu sama palju, kui uued mõnes teises poes. Ja muidugi on siin lett leti järel võrratuid toite. Nende toidulettide juures ongi siblimine kõige suurem, kuna Taid ostavad parajasti oma perele õhtusööki.

Ööturg nr 3 on meie kodule täitsa lähedal . Keskmise suurusega turg, süüa on seal vähem, aga kauba seast võib leida tõeliseid pärleid. Käsitööna valmistatud nukuriideid ja pärisriideid, ilusaid ehteid, kodukraami jne. Ühe nurga peal valmistab noor Tai paar huvitavaid pannkooke – laps võib valida, millise looma kujuga pannkooki ta tahab, kõigepealt pannakse pannile peene joana looma piirjooned, silmad, nina jms, kui see osa on veidi tumedamaks praadinud, valatakse looma kuju sama tainast täis, kui pannkook mõlemalt poolt praetud, pistetakse selle sisse peenike puust varras ning ongi valmis, saad süüa nagu pulgakommi. Sellise kunsti hind on 3 eek pannkoogi eest. Otse ööturu külje all, suure pangahoome ees, on väike grillrestoran, mis on alati ümbritsetud võrratust grillimisaroomist ja täis kohalikke inimesti. Seal sõima rooga, mis sai auväärse koha Tom Yami kõrval Henri lemmik Tai roogade topis – vürtsine loomaliha salat. Oi see oli tulivürtsine, ühel hetkel tundus mulle, et mu suu põlebki päriselt ära. Aga no nii maitsev, et pooleli ka ei suutnud jätta. Henri on kindel, et loomaliha, mis oli mahlakas ja pehme, oli lõigatud samast tükist, mis brasiillaste picanha. Sinna lähme me veel tagasi.

Kui aga keset päeva on midagi tarvis ja poed on kinni, tasub külastada suurt kaubanduskeskust Market Village. Sest ka sealt on võimalik saada väga hea hinnaga kaupa. Kuna Manni ujumistrikoo ütles ühel päeval lootusetult üles – venis lihtsalt järsku kohutavalt pikaks ja augud tulid iseenesest sisse (täielik müstika!), siis oli meil vaja uut. Otsisime kõigilt turgudelt (sellepärast meil need turud nii põhjalikult läbi võetud ongi), aga ei midagi. Peentes lastekaupade poodides ei meeldinud meile hinnad (oleme siinse hinnatasemega väga harjunud ja ei taha kuidagi oma kodumaiseid hindasid enam maksta). Aga siis leidsime suure poe, kus on siin Kagu-Aasia vabrikutes toodetud firmariided, originaalid, aga kohalike hindadega. Ju need eksemplarid on mingil põhjusel ekspordist maha arvatud, aga meie neid põhjuseid riiete peal ei tuvastanud. Üks hilp alla 20 eek. Ostsime siis Mannile kahed bikiinid, 2 särki, 1 kleidi, 1 seeliku ja ühed dressikad. Müüja vist arvutas midagi valesti ja võttis meilt selle kuhja eest ainult 115 eek. Meil on kohutavalt hea meel, kuna Manni garderoobi polegi meil senini õnnesunud eriti välja vahetada. Paljud kodust kaasa võetud särgid olid saanud endale plekid, mis enam ära ei läinud ja ega värvidgi enam endised ei olnud. Mann oli ka nii rõõmus, et mängis peale kojujõudmist moedemonstratsiooni – demonstreeris kõiki riideid kohe kaks korda. Mõningaid pilte sellest šõust saate teiegi siin näha. Nagu näete, on tema blondid juuksed veel blondimaks läinud ja hele nahk kõvasti päikest näinud.

JÄTKUB PAARI PÄEVA PÄRAST...

Comments (4)

On 13. november 2009 10:40 , Anonüümne ütles ...

Loen ja muudkui neelatan sülge, kõik need paradiislikud toidukirjeldused on lihtsalt võrratud. Milline lihtne ja hästitoimiv elu. Hakkan vist tasapisi taipma Tai võlu. Kas sealsed inimesed suhtuvad sellisesse elukorraldusse juba nii rahulikult, et mingit tarbimishullust ei kaasne? H Saaremaalt

 
On 13. november 2009 12:43 , Anonüümne ütles ...

Tore teid üle hulga aja näha! Mida Mannike sellest arvab, et kavatsete kunagi reisi jätkata? Missugune on nende halb ilm? Kas seal ka orkaane ja muud hullu on ka esinenud? Sööginippe võiksid enne lahkumist küsida, et kaugel kodus järgi teha. Aga äkki on söögi maik seotud ka kliimaga, kus seda sööd, nagu veinidega on? Head puhkamist! kahupea

 
On 13. november 2009 16:40 , Eva & CO ütles ...

Hei-hei kullakesed! Nii lahedad fotod. See Henri ja Manni pilt on nii armas, Henri silmist lausa õhkub isalikku armastust :) Tundub, et sina aina sulad seal kuumas kliimas, varsti pole sinust enam midagi järel - näed võrratu välja! Kas te neid koore sees grillitud mune maitsnud ka olete? Huvitav, kas on midagi muud, kui tavaline keedetud muna?
Turud tunduvad ahvatlevad ja need teeäärsed putkad, kust saate külmi puuvilju tiku otsas - mmmmm, tõesti hakkab sülg jooksma ja sinna poodi, kus nii odavaid firmakaid saab osta, tahaksin ka kindlasti minna. Nii, et paneme nimekirja ;)

Supersuured kallistused väga vihmasest Londonist (homme pidi siia saabuma metsik tuul, nii et soovitati toas püsida)!
Eva-U

 
On 14. november 2009 10:54 , Juc ütles ...

H., m2letan et kunagi Bangkokis oli kyll uskumatu vaatepilt, kuidas kohalikud laup2eviti kottide viisi hilpe ostsid. Aga siin pole seda m2rganud. Ja tead, toidud on ka v6rratud, mitte ainult kirjeldused :)
Kahupea, Mannil vist otseselt suurt midagi reisimise vastu pole. Aga ega me teda selle jutuga hetkel v2ga ei tyyta. Siinne halb ilm on vist soe vihm v6i siis suur tuul. Oleme m6lemat korra n2inud, polnud hullu. Hullu pole esinenud senini, ptyi -ptyi-ptyi :). S66ginippe ma siin juba vaikselt kogun, j2rgmisel n2dalal loodame ka kokakursustele minna. Aga maik on kliimaga ka kindlassti seotud, selles olen kindel.
Eva U, hei hei. Mulle ka tundus, et Henri ja Manni pildist just seda 6hkabki. Ju siis nii ongi. Suuuured t2nud komplimendi eest, siin on t6esti tegu sulalmisega. :) Mune veel maitsnud ei ole, kunagi proovime, siis annan teada. Putkad on t6esti v22rt, varsti saad k6ik ise 2ra proovida. Shoppama l2hme ka! :) Veidi p2ikest teile sinna!