Rannarestoranis

Kokakoolis - Henri maitseb kallihinnalist grillitud veeputukat (waterbug), mina hakin munataimi, Mann on abis

Hua Hini ranna äär ilusaid restorane täis, käisime ühes, kus isegi kuningapere ise on käinud

Öösel ühes Hua Hini rannarestoranis, taustal valgustatud kruiisilaevad
Homme, 5. dets, on meie kuninga, Bhumibol Adulyadej ehk Rama IX, sünnipäev. Kuna taid ise nii armastavad oma kallist kuningat, kõike, mis ta ütleb või teeb, kogu tema pere, põhimõtteliselt peavad teda jumalaks ja panevad tema pildi alati kodusele altarile, siis armastame meie ka teda. See on lihtsalt nii imetlusväärne, kuidas selle asemel, et telekast saadete vahel reklaame näidata, näidatakse siin tihtipeale kuninga häid tegusid või siis, kui ta haiglast välja sai, siis seda. Näiteks meie sõbral Suphatil on kodus väike altar nagu igal teisel tail. Tema altaril on ühe varasema kuninga pilt, kes armastas hirmsasti alkoholi ja suitsu ning tal oli kohutavalt palju naisi-lapsi. Suphat sätib ka siis oma kunagisele kuningale igal nädalal midagi alkohoolset ja avatud paki suitsu altarile, veidi riisi ka muidugi :). Homne sünnipäevakuningas aga saab sel aastal juba 82 aastaseks olles oma kuningriiki juhtinud juba 60 aastat, nii et päris vägev värk.

Postituse pealkiri on II osa, kuna täpselt kahe aasta eest 5. detsembril, olime samuti Tais ja siis sai kirjutatud postitud Long Live the King vol I. Tundub, et me käime siin kuninga sünnipäevi pidamas :).

Paar huvitavat asja on vahepeal meelde tulnud. Esiteks olen ma juba sada korda rääkinud, kuidas minu meelest harjub inimene kõigega nii kiiresti, et kummalised asjad ümberringi hakkavad tunduma täiesti tavalistena. No ja nii ongi. Üks päev sõitsime linna, keset suurt teed seisid kaks veist. Sõitsime mööda ja ei teinud väljagi. Tulime paari tunni pärast tagasi, veised olid ikka samas kohas tee peal. Ikka ei pannud keegi seda imeks, kaasa arvatud meie, kõik sõitsid ilusti neist mööda. Pärast hakkasime sellele mõtlema, et tegelikult ju kohutavalt naljakas lugu, aga Tais tuleb seda tihti ette. Või siis kui tänava ääres, oma väikse majakese ees, õue sätitud vanal toolil istub paks Tai tädi, kellel pluusi seljas pole ja rinnad ripuvad nabani. Kuigi seda küll väga tihti ei juhtu (1900-te alguses ei leidnud Tai naised üldse, et rindasid oleks vaja katta ja ju mõned vanemad taid mõtlevad endiselt nii), ei pea me seda siin tais olles kuigi veidraks. Eestis arvaks, et ju see tädi on peast veidi sassis, vaeseke. Või kui taid käivad linnas ringi näod üleni valged. Nagu mardisandid. Asi selles, et siin on palav ja taid uhavad endale iga päev suurtes kogustes talki nahale, nad ei vaevu üleliigset maha raputama, vaid käivadki "maskidega" ringi. Ei midagi imelikku! Või kui vastu sõidab väike roller, mille külge on seotud tornina oma 20 tooli, nii et kogu kupatus on oma 5 m kõrge ja 4 me pikk, täitsa tavaline! Või kui lähed ilusasse kinnisvarabüroosse, kus kaks naissoost teenindajat klientidega suhtlemise vahepeal üksteise peast halle karvu välja kisuvad. Ka juba varem nähtud! Ma vist võikski seda rida jätkata, aga vahel tahaks, et suudaks iga päev värske pilguga imestama hakata :).

Arutasime ühel õhtul naabrimees Göraniga seda, et taidel puudub vajadus privaatsuse järgi. Göran ütles, et taid kardavad tonte, et nad ei julgegi üksi olla. Ja rääkis meile ühe lõbusa loo, mille üle me samuti keegi väga ei imestanud, kuna me oleme ju Tais. Nimelt juhtus meil siin mõne aja eest selline asi, et ühe taist naabrinaise abikaasa lasti Bangkoki lennujaama lähedal maha (mis ei ole muidugi selle loo lõbus osa). Ma suurt muud sellest loost ei teagi. Aga ühel päeval ei pidanud lesk enam närvipingele vastu ja jäi ööseks haiglasse, et rahusteid vms saada. Göran tuli õhtul hilja koju, astus oma elutuppa sisse ja nägi, et üks väga vana proua magab põrandal madratsi peal. Uuris siis Göran Suphatilt, mis toimub ja tuli välja, et see on selle lese ema, kes ei julgenud üksi oma kodus magada, kui tütar haiglas on. Göran ütles "ahah", astus tädist üle ja läks ka ära magama! Vaimudega seoses on veel üks huvitav lugu. Üle-eelmises postituses kuskil lillepiltide vahel oli vist näha väikene kaunistustega majakene õitsvate põõsaste vahel. Selline vaimude majake on iga Tai aia nurgas. Lugu selle taga on järgmine. Taid usuvad, et kui maja ehitamiseks puu maha võetakse, siis puu sees elanud vaimud tulevad sinu majja sind kollitama. Et seda ei juhtuks, tuleb vaimudele uhke maja ehitada. Kui sa vaimude maja piisavalt ilusa ja luksuslikuna ei hoia ning neile piisavalt süüa-juua ei vii, tulevad vaimud jälle sind kollitama. Kui sa omaenda maja ilusamaks või suuremaks teed, siis tuleb ka vaimude maja vägevamaks muuta. Vaimud ei tohi mingil juhul arvata, et nende maja on sinu omast kehvem.

Meie käisime vahepeal eelmisel reedel Tai kokakoolitusel. Jäime väga rahule, meil oli suurepärane kogemustega taist õpetaja ja tõeliselt hubane koolituskoht. Lähemalt saab sellest koolitusest millalgi Oma Maitsest lugeda!

Nüüd on ka teada, et meie maja on võimalik rentida jaanuari ja veebruari viimastel nädalatel (veebruaris mitte varem, kui alates 15.-ndast). Kahenädalase rendi eest tahame saada 4000 eek pluss elekter (sisaldab kiiret internetti, kaabel tv, voodilinu, vannilinu, nõusid jms). Nii et kui keegi tahab mugavalt ja soodsalt Tais sooja päikse käes käia, siis see on hea võimalus!

Ja palju õnne Kuninga sünnipäeva puhul!

Comments (9)

On 4. detsember 2009 09:52 , Eva & CO ütles ...

Palju õnne Kuningale! Ta Elaguuuuuu!
Nii tore lugu ja nii palju huvitavaid tähelepanekuid. See vaimudele majakeste tegemise komme on ka äärmiselt huvitav. Minu meelest üsna tüütu ka, kui aus olla. Ma mõtleks enne ikka väga, väga pikalt, kui mõne puu maha võtaks, et kas ma ikka viitsiks vaimude maja hakata üleval pidama pärast seda. Huvitav, kui tihti seal majas siis neid sööke-jooke vahetama peab?
Mulle jäi silma, et kirjutad Suphatist. Kas see on see sama isik, kes enne oli su lugudes Phat või on see keegi teie uus sõber?

Palju tervitusi,
Eva-U

 
On 4. detsember 2009 11:11 , Anonüümne ütles ...

Palju õnne sünnipäevaks! On väga meeldiv teada, et mõnel maal ka oma valitsejaid armastatakse. Ei tea, kuhu kaugele ulatub taide kuningate traditsioon? Kuna tegemist on IX-nda Ramaga, siis peaks see üsna pikk olema? Veel on huvitav puuvaimude mõte. See läheb ju ühte meie metsavaimude olemusega. Mida rohkem uurida, seda sarnasemad kõik vanad usud ja kombed on. Mõtlemisainet jätkub.Vahvad pildid jälle. Ühel neist on palju koeri, kaugemal. Kuidas nemad elavad? Ootan põnevusega uusi lugusid.Tervitused Kahupealt.

 
On 4. detsember 2009 16:38 , Juc ütles ...

Aitähh õnnitluste eest.
Eva, Suphat, lühendatud nimega Phat (nad kõik lühendavad siin oma nimesid), nagu sa õigesti arvasid, pidi oma kuninga altarile nädalas korra viima. Aga mõned kindlasti ka iga päev. Mõni inimene ärkab siin varavalges, et munkadele süüa teha. Ja igalt poolt saab osta väikse rahaga jasmiinikeesid, et vaimude maja ilusamaks teha. Tundub, et nende jaoks ei ole see tüütu, neil on terve maailma aeg :). Aga nende odavate lilledega oli nali. Mulle väga meeldis, et kimbud maksid 3 eek. AGa tuli välja, et need kimbud on Buddha jaoks :), Phat ütles meile. Laua peale panekuks on ikka kallimad, aga kuna ka iga vaene memm peab saama Buddhale lilli viia, siis on need kinbud odavad. Aga taid ei pane ka pahaks, kui meil Buddha lilled laual on. :)
Kahupea, taide armastus oma kuninga vastu on tõesti liigutav. Ma ei saa praegu Tai kuningaid googledada, sest see on siinmaal keelatud :). Ausalt, nii inglise kui tai keeles ei saa seda teha. Leidsin, et seda saab teha soome ja rootsi keeles, aga nendes ma nii tugev ei ole :). Mõni aeg tagasi oli kuningas nii püha, et tavalised inimesed ei olnud oma kuningat näinudki (ma mõtlen ikka nii 1800ndate lõpus). Siis hakkas kuningas vahel ka rahva ette ilmuma, mis oli suur uuendus, aga kõik viskasid pikali, kui ta tuli. Väidetavalt kaotas üks kunagine tai kuningas oma lemmiknaise, kuna lihtrahval ja teenijatel oli keelatud kuningliku pere liikmeid puudutada. Teenrid nägid küll, et kuninga naise ja lapse paat upub, aga surmanuhtluse hirmus ei läinudki päästma. Nüüd on asjad hoopis paremad. Aga seda ma mõtlesin ka, et näe, ei olegi me taidega nii erinevad, mõlemal elavad puude sees vaimud :). Koeri on palju, nad on väga kõhnad. Enamus päevast magavad nad jalad välja sirutatud varjus, õhtul ja öösel keset teed soojal asfaldil. Kui auto läheneb, siis nad end liigutada ei viitsi, nad on vist harjunud, et taid on nii head teiste vastu, et sõidavad ettevaatlikult :)

 
On 5. detsember 2009 12:29 , Anonüümne ütles ...

Kirjutatu põhjal tahaksin juba väga sinna sooja päikese alla saada, aga reaalne elu on selline, et ei sõida ma talvel kuhugi. Ühesõnaga, te olete minusuguse Tai osas ninakirtsutaja suutnud märkamatult ümber veenda. See vaimudele maja ehitamise asi on tegelikult nii armas.... olgugi et tegu on ju muinasjutu uskumisega. Tundub, et taisid on kerge veenda igasugu uskumatutes lugudes. Kas on? H Saaremaalt

 
On 5. detsember 2009 15:00 , Juc ütles ...

H., nii tore, et oleme suutnud su eelarvamused kukutada :). Vaimud ja muinasjutt... see on vist nii, et uskujate jaoks ei ole see sugugi muinasjutt ja kes üldse teab, kas see on tõsi või mitte. Taid usuvad kindlasti, et see on jumala reaalne asi :). Meil ei ole kahjuks kuigi palju võimalust taisid milleski veenda, siin on nii vähe inglise keele oskajaid taisid, et natuke kahju isegi. Aga neil ei ole seda keelt vaja, sest neil on oma Tai maa, oma tai keel, oma tai toidud ja milleks siis midagi muud otsida (siin on muidugi palju erandeid nagu ikka).

 
On 5. detsember 2009 17:45 , Anonüümne ütles ...

varsti vasrti:)
m

 
On 6. detsember 2009 07:59 , Juc ütles ...

jaa, jaa :)
J

 
On 7. detsember 2009 17:02 , evake ütles ...

tere, täitsa naersin kohe, sa ikka elavalt oskad kirjutada, kujutan täitsa ette, et lähed koju, keegi magab su juures põrandal ja ütled, et ahahh, kitsed teel, mutid paljad, rollerid taevani kraami täis ja koerad laisklevad teel, sest taid on head inimesed:) päris lõbus. Meil pole lund ega jõulumeeleolu üldse, kuigi teine advent on juba möödas, aksu läks täna klassikaaslase sünnale ja tibu jäi magama, saan rahulikult arvutis olla:) See koka kursus on kindlasti super, ma siiamaani ei oska taevatrumme nii teha nagu panges, umbes tulevad. Ja need kastmed mmmm. Meil see kuu on jälle palju üritusi, ministeeriumi omi on juba neli, siis veel see reede Kaireti sünna ja lembi, kristiani sünna ja jõulud peredega jne. Saab huvitav olema. Leppisime kokku, et 24 istume siin, lenno vanemad, kalle marju vanaema ja vb ka janar perega. 25 teeme maiksi ja teiste semudega istumise. Naljakas mõelda, et mu ema puhkus saab 13 läbi, alles see algas ja lõppu polnud näha:) Aga ma täitsa tahan minna, küll lenno hakkama saab, vanaema lubas igati toeks olla kui lenno peab kuskil olema. Homme läheme teatrisse Estoniasse minu veetlevat leedit vaatama. Jääme sinna ööseks. Mina krista poole ja lenno vast tahab volgi ja hannesega napsi võtta. Vast saame siis solarises ka käidus ja vabadussamba nähtud. Ma ei mäletagi kuna ma viimati päälinnas käisin, teie juures vist rasedana:) Aga ok. Pildid on superilusad ja juta näeb nii ilus välja. Tore on vaadata, nägudest kohe näeb, et inimestel pole stressi ja nad on õnnelikud. Musi ja kalli teile, ja olge terved.

 
On 9. detsember 2009 17:30 , Juc ütles ...

Tere Eva üle pika aja. Aitähh heade sõnade eest. Ma võin sind jõulumeeleolu osas lohutada, meil on seda veel raskem siin tekitada. Kuigi, veidi siiski- meil on laual väike ehitud (kunst)kuusk, telekafirma kinkis detsembriks meile parema kaabel tv paketi ja aegajalt tuleb sealt jõulumuusikat ja jõulufilme, linn on ka ära ehitud ja tuledesäras. Taevatrummide osas võin sind samuti lohutada :), mul pole ka nad ikka täpselt õiged kunagi tulnud. Kuigi olen sarnast retsepti otsinud igalt poolt. Kui sa mu toidublogist otsid, siis leiad retsepti, mis sarnanes neile kõige enam. Täitsa uskumatu, et juba tööle lähed. Aga küll kõik hakkama saavad, hullematki nähtud :). Aga me jäime mõtlema, et mis asjaga sa Lenno Tallinnasse meelitasid, Veetlev Leedi see vaevalt oli ;)