Align Center

Kujukesed ja laternad Kuninga auks

Vee- ja tulevärk ning tulukesed Kuninga auks

Manni peika ühest meie lemmik restoranist; Kuninga sünnipäeva lõunasöök - suur pott Tom Yum Goongi; Mann pidutseb

Hobune nimega Superman; snäkimüüjad rannas *2

Mõned näited Hua Hini kunstnike loomingust; laternad Kuninga auks; järgmine jupike Hua Hini randa

Üks väike elevant elevandikülast; sissepääs ühe kuntsniku ateljeesse; taid armastavad lille- ja veepotte; kaunistused Kuninga auks

Ühe paksu ja suure naerva suuga Buddha templi ümbrus oli täis üleelusuuruses loomade kujusid; sellistest ilusatest mobiilsetest putkadest müüfi siin muiste tänavatoitu; näide Hua Hini kunstnike loomingust
Eelmisel nädalal võtsime ette oma teise rollerimatka, seekord, nagu lubatud, sisemaa poole. Valisime selleks eriti ekstreemse päeva kogemata, kuna tuul tahtis meid koos motikaga kangesti kuhugi mujale viia. Esimese peatuse tegime Hua Hinist 4 km kaugusel asuvas elevantide külas. Käisime lihtsalt maad uurimas, et mis teha saab ja kui palju maksab, selleks ajaks, kui külalised tulevad. Tunniajane elevantidel loodusmatk maksab 300 eek/in, nii et pole hullu. Elevandid olid vahvad, üks tegi ajaviiteks meile trikke- mängis ksülofoni ja keerutas londi otsas rõngast.

Järgmisena peatusime Hua Hini kunstnike ühenduse ateljees, mis on tegelikult hulk väikseid hubaseid avatud ateljeesid metsa all jõe ääres, tõeliselt looduskaunis kohas. Ateljeede keskel on kohvik ja antiigipood. Üks akvarellikunstnik korraldab paar korda nädalas nii täiskasvanutele kui lastele ka maalikoolitusi. Võiks täitsa millalgi osa võtta. Isu tuli peale kohe!

Rallisime edasi ja ühe suure templi aias toimus suur turg. Kuna mul oli plaanis õhtul Tom Kha Gaid teha (kookospiima ja galangaliga kanasupp), siis sobis sellele turule sattumine hästi. Mann ja Henri istusid stuupade varjus puu all ning ootasid mind. Tegin oma ostud ära ja hakkasin otsivalt ringi vaatama. Ümbruses seisnud taid aitasid mind kohe hädast välja ja näitasid näpuga suunda, kus Henri ja Mann istusid. Huvitav, kuidas nad küll teadsid, keda ma otsin!!! :) Ja Wips, sulle teadmiseks, et võid küll ühe korraliku motika võtta ja Taisse tagateedele rallima tulla, vähemalt need, millel me sõitsime olid suurepärased. Aga jällegi, see võib tuleneda sellest, et tegu on kuninga suvepalee asukohaga ja teed sellepärast korras. Järgmise nädala alguses oleme sunnitud ette võtma pika automatka Myanmari piirile lõunasse, siis saan järgmise maanteede update´i teha.

Laupäeval oli kuninga sünnipäev. Mõtlesime, et äkki toimub juba päeval linnas midagi ja läksime valges kohale. Leidsime peaväljakult ühe tai, ürituse organisaatori, kes seletas, et õhtul on vägev pidu. Pidi algama kl 18 ja nägema pidi uhket vee ning valguse šõud. Henri küsis siis, et mis kell mingi meelelahutus algab sellel peol ja härra tunnistas, et tema ei tea ja mitte keegi ei tea. :) Väga tailik suhtumine! Läksime siis randa aega parajaks tegema. Meie suureks üllatuseks oli rand rahvast täis. Aga see rahvas ei olnud mitte turistid, vaid puha taid. Kõik istusid kallites rannabaarides ja sõid suurt lõunat. Hua Hin on tõepoolest vist Bangkoki rahva meeliskuurort, kuhu nädalavahetusel tulla.

Kella 18.30 ajal jõudsime peopaika ja nagu Henri arvanudki oli, ei toimunud seal veel mitte midagi. Avastasime, et olime täiesti kogemata pannud selga õiged riided - meie Henriga olime kollases ja Mann roosas- nii nagu ka kõik teised. Roosa ja kollane on kuninga austamise värvid, nii et sulasime hästi kohalikku massi. Varsti algasid kõned ja kui need ükskord lõppesid, käis kõva pauk ja ümberringi läksid vist küll miljon tulukest põlema - metsikult ilus. Kõik hakkasid laulma Tai hümni (või on see mingi kuninga laul) ja meeleolu oli väga ülev. Siis pandi peale mõnus tümakas ja meie Manniga saime veidi tantsu keerutada. Ja siis suundusime me edasi oma kodusele after-partyle kuninga sünnipäeva tähistama.

Räägin teile ühe nalja ka. Taide jaoks nimelt ei ole peaaegu ükski jututeema piinlik või sobimatu. Sinu vanud, pangakontol olev rahasumma, sinu kehalised iseärasused... see on kõik lihtsalt üks kõneaine paljudest, samasugune, nagu näiteks ilm või toit. Läksime me siis ühel päeval lähedalasuvasse kohvikusse, kus üks kord varemgi olime käinud. Omanikuhärra, kes üllataval kombel inglise keelt räägib, tundis mu ära ja ütles, et "sa oled nii sale!". Mina tänasin teda komlimendi eest, aga tema jätkas: "eelmisel korral sa olid paks, aga nüüd oled väga sale!". Ma sain korraliku kõhutäie naerda!

Comments (9)

On 9. detsember 2009 09:15 , Anonüümne ütles ...

Uhuu! Teil ikka huvitav, muudkui leiate midagi uut, mida imetleda. Ei tea, kas meilgi oleks võimalik võõral nii lähedal nii palju avastada? No see taide otsekohesus ajab tõesti naerma. Aga kuidas jääb siis taide valetamisega, et ei taha sõpra kurvastada,pigem mõtlevad midagi välja? Ilusat päeva jne! Kahupea

 
On 9. detsember 2009 10:08 , Eva & CO ütles ...

Tsau väga sale Juc! Nii lõbus lugu! Tore, et niipidi läks, ma mõtlen, et kui sa kahanemise asemel kosunud oleksid ja siis oleks sulle teatatud, et küll sa oled paks. See poleks nii lõbus olnud.
Kuninga sünnipäevapidustusi kirjeldasid nii mõnusalt. Uskumatu, kuidas oma juhti võib ikka armastada ja paistab, et täiesti vabal tahtel. Nii armas!
See kunstnike ühenduse ateljee ajas minulegi isu peale. Minge muidugi sinna kursustele, kui vähega aega on. Kui kaua te sinna kodunt sõidate? Kas sa oled suutnud antiigipoodides ostud tegemata jätta või tuleb varsti pakk Eesti poole teele saata? Mis sorti kaupu seal üldse müüakse ja kas hinnad on Taile kohaselt soodsad?
Elevantidega sõit on tõesti täitsa normaalse hinnaga. Alla 20 naela inimene ja lõbu laialt. Ma juba nii kibelen külla tulema :) Võid meile elevandid ära broneerida ;)

SUUUUURTE ja soojade kallistustega,
Eva-U

 
On 9. detsember 2009 14:56 , Anonüümne ütles ...

Kas taid jätavad oma paljude küsimustega uudishimuliku või hooliva mulje? H Saaremaalt

 
On 9. detsember 2009 16:26 , Juc ütles ...

Kahupea, sa panid kohe mõtlema, et kas meil oleks ka sellist avastamist. Äkki nt eluaeg Hong Kongis elanud inimesele oleks - suured metsad, jõed, järved, talud, tühjus :). Aga sellest valetamisest. Ega nad ju ei arvagi, et keegi sellisest asjast solvuda võiks, sellepärast pole ka vaja valetada. :)
Eva, nii vahva pikk kommentaar sul. See oleks jah suts kurvem olnud, kui mulle oleks öeldud, et eelmisel korral olin peenike ja nüüd nii paks :). Kunstiateljeesse sõidame kodust rolleriga umbes 20 min vast. Nii et pole üldse hullu. Tead me pole antiigipoodidest midagi ostnud. Hinnad on antiigi kohta soodsad, aga head kraami palju pole. Hiinas on rohkem. Ja vägevamat. Bronnime elevandid siis ära, kõige suuremad :)
H., tead, taid ei küsigi küsimusi. Neid ei huvita suurt midagi. Niigi hea olla :). Küsivad ainult kust me pärit oleme, aga see on pigem nagu tere ja vastus neid suurt ei huvita!

 
On 9. detsember 2009 20:01 , evake ütles ...

tsau, tore, et sünnipäev õnnestus ja isegi riided oskasid valida. Aga see Tallinna minek oli nii, et kevadel ma rääkisin, et tahaks seda etendust veel näha, et septembris on. Siis tuli volk aksu sünnale ja ütles, et tema mängib seal ühte peaosadest koloneli, seda Henry Higinsi sõpra. Hakkasin siis uurima, et palju pilet jne. Pilet muidu maksab kuskil 450 eeki aga volk pakkus välja, et kui ma ikka väga tahan küll ta siis sebib odavamalt. Tuli sügis, tahtsin minna, keegi ei teinud välja ja siis ma ütlesin Kristale, et rääkigu oma eksiga, et äkki ikka saame. Ja oh imet, volk siis oktoobris ütles, et pani meile ajaks 8 12. Ma nii õnnelik ja siis alles rääkisin Lennole, et nüüd on nii, et me läheme, et volk sai meile juba poole hinnaga piletid. Aga siis kui saabus 07.12 helistas volk, et tema haige ja seekord ta ise ei mängi, et äkki tulete veebruaris:):) kuijutad sa siis ette, ma ootasin üle poole aasta ja ta pakkus, et oota veel:):) loomulikult polnud kellegil midagi öelda, sõitsime nii nagu plaanitud, sest lapsed olid ka juba ära jaotatud ja lennol tööasjad sinna sätitud. Etendusega jäin rahule väga, lenno arvates veits venisja kuna volki ei näinud siis nii palju pinget ei pakkunud. ööbisime Krista juures, sest volk oli haige ja Hannesel proua ei lubanud meiega välja tulla peale etendust:)Hannes oli ka. Ja siis olimegi mina krista ja lenno:)õllekas õlletamas. Lenno muidugi lootis, et saab oma sõpradegagi natuke juttu puhuda aga nu jah, tema jaoks oli see ikka ebaõnnestunud retk küll:) Täna tulime tagasi ja käisime isegi shoppamas, saime lõpuks tolmuimeja ja aksule kirjutuslaua. Solarise keskuses käisime ka, nii, et minu jaoks oli see täielik 24 tunnine puhkus ja ilusad 2 päeva ilma lasteta:) reedel siis kata sünnale ja esmaspäeval tööle, elu alles algab:) Musid ja kallid teile!

 
On 10. detsember 2009 00:32 , Kairet ütles ...

Tere tere kaugele!
Pole näed laiskusest või ei tea millest vastu kunagi kirjutanud,aga ega mul sellepärast ükski jutt vahele pole jäänud.Super pere olete ikka.Ei jõua teid seal ära imestada ja muidugu me mõlemad Bennoga hullult kadestame teid ka.Saaks vaid ise nii reisida.Aga noh me oleme siin jube õnnelikud kui väikese Egiptuse tripigi saame tehtud,mis ka polnud paha tänu super seltskonnale. Täna pani mind mudugi kirjutama just see,et tunnen uhkust .et olen kuningaga enamvähem samal ajal sündinud.Nimelt just mõni minut tagasi lõppes ka minu sünnipäev.Nii hea on ennast sama tähtsana tunda.Olen ka muidu suur suur Tai austaja ja vot see on tõesti koht kuhu võiksin iga kell tagasi minna.Eriti igatsen seda jalamasaazi mida seal iga tänava nurga peal pakuti,need mõnusad söömiseks valmis pakendatud puuviljad ja muu toit ja see võrratu helesinine ja soe vesi rannas. Oh kui mõnus. Hakka või mõtlema ,et just oma sünnipäeva oleks seal mõnus tähistada koos kunniga:)))))See komplimendi jutt oli hea.Ei tea kas nad ka nii ausad on kui vastupidi tunduks,et olid nii peenike ja nüüd paks:)Taid on tõesti üks imelik rahvus.Naeratavad nii et ei saa aru on see nüüd mees või naine:))))Mäletan kuidas mehed ühel õhtul olid ühest tibist sisse võetud ja tahtsid iga hinna eest temaga pilti teha.Suur tiss ja muu selline väärtuslik mis naistele kuulub.Võtnud mehed tütarlapse oma embusesse hakkasin siis pildistama ja järsku tegi see võrratu naisterahvas suu lahti ja sosistas tõelise mehehäälega Bennole miskit kõrva sisse.Mees vajus nii näost ära:))))Hea pildi sain.Mehed olid surmkindlad ,et ometi leidsid nad ka ühe tõeliselt ilusa naise ja oh seda pettumust:)))Aga pilt oli hea:)))))
Jään huviga ootama uut peatükki ja nii juba 6 kuud järjest.
Kaunist puhkust ja üks sünnipäeva kalli!


Kairet

 
On 10. detsember 2009 13:58 , Juc ütles ...

No Eva, oli teil alles õnnestumisi :). Tore, et etenduse vähemalt ära saite näha ja väikse väljateenitud puhkuse ka. Kulub vist ära enne tööle minekut! Mõnusat sünnipäevapidu teile!
Kairet, rõõm, et sa kapist välja tulid :). Palju õnne sünnipäevaks! Suured tänud sulle ilusate sõnade ja kaasaelamise eest. Tai on tõesti võrratu maa, elama siia ei koliks, aga selles on sul õigus, et sünnipäevi peaks siin küll. Veebruaris just nii teengi! Aga tegelikult pole ma kõigi nende reiside jooksul ühtegi kohta näinud, kus elada tahaks. Kui Uus-Meremaa oleks Euroopas, siis võibolla seal. Aga ennekõike ikka Eestis! Teie naise(mehe) nali oli küll lahe. Me oleme ka tähele pannud, et hääl on ainus asi, mis nad ära petab. Mõnusat pidu!

 
On 13. detsember 2009 21:08 , Red Whortleberry ütles ...

Aga kas on siis nii, et enne olid paks ja nüüd peenike... ehk siis küsimus selles, et kas aasia vürtsikas köök mõjub salendavalt? Sinu postituste kohaselt te muud ei teegi kui sööte (no see oli natuke liialdatud, eks teie lugu jälgides peab arvestama, et reisikirja peab ilmselgelt gurmaan), ent olete igal üksikul pildil supervormis.

Kas saladus peitub selles, et liigute palju, sööte palju ent väikseid portsioneid või lihtsalt head geenid...

 
On 14. detsember 2009 05:09 , Juc ütles ...

Red Whortleberry, väga hea küsimus. Ja aitähh komplimentide eest! See on nii jah, et Aasia toidul on ilmselge salendav mõju. Nii päris ei ole, et enne olin paks ja nüüd olen peenike. Aga veidi olen maha võtnud küll. Juba Hond Kongis leidsin, et kes tahab maha võtta, tulgu paariks nädalaks sinna. Siis tuli Malaisia, mis ei mõjunud ka mitte pahasti. Aga Tai on kõige paremini mõjunud. Ja asi on selles, et esiteks siin kuumas ei lähe kõht eriti tihti tühjaks. Ja teiseks, kui ühes lusikatäies supileemes on nii palju maitseid ja kõik nii hästi tasakaalus, siis polegi suurt muud vaja. Toidud on lihtsalt väga lahjad ja magusaid kooke pole kuskilt võtta! :) Nii et naised, kellel vaja, Aasias saab saledaks :)