Hua Hini jõulupuu


Jõulu esimese püha off-road seiklus - tühi väli, okastraadid ja kõrvetav kuumus

Uus king jõuluvanalt; Henri teenib kinki Manni uue mikrofoniga rokkides

Mina kinki teenimas; Mann loeb oma nime kokku

Lumivalgeke loeb päkapikkudele luuletust

Päevad enne jõule olid täis jõulust askeldamist - päkapikutamist, jõululaua kallal nokitsemist ja jõulusõnumite saatmisi perele, sõpradele ning kõigile kallitele inimestele üle maailma, kes aastal 2009 meie perele oma kodu ukse avasid. Võrratu on neist jälle kuulda, kes on kolinud, kes peatse beebi ootele jäänud, kellel tervis vahepeal ära käinud ning nüüd taas tagasi... Ilusad jõulud!

Jõululaupäeval sõitsime veel viimase tiiru turule ja poodi, katsime kodus laua kolmele. Mann kaunistas maja värviliste kardadega. Otsustasime, et Euroopa jõulutoit on siiski liig mis liig siinsesse kuuma kliimasse. Valmistasime hoopis ühe Jamie Oliveri retsepti järgi krevetipastat tomatiga. Jõime jahedat külma valget veini ja maiustasime kookospiima panna cotta ning puuviljasalatiga ja omavalmistatud šokolaadimaiustusega, millele panime nimeks "lumine talvetee".

Kui õhtusöök oli söödud, võtsime suure pudeli õlut, millele olime ilusa roseti ümber sidunud ja hiiglasliku ananassi ning asusime minekule, et naabertänavas elavale Göranile ja Phatile head jõulu soovida. Kui nende värava taha jõudsime, leidsime eest tühja maja. Nad olid vahepealt nii kiirelt ära kolinud, et polnud aega meile ütlemagi tulla. Kinkisime siis ananassi hoopis teistele naabritele ja tõime õllepudeli koju tagasi. Olime veidi mures, et ega midagi hullu ei juhtunud, et niisuguse kiirusega oli vaja minema tormata. Helistasime ja tuli välja, et nad olid naabritega nii tülli läinud, et leidsid siin edasielamise võimatu olevat. Mina isiklikult oskan ainult paar asja välja mõelda, mis võib naabrid nii tülli ajada, aga need trükimusta ei kannata :).

Koju tulnud, leidsime oma minikuuse alt hunniku kinkidega. Mann laulis, luges luuletusi ja tantsis, vahepeal läks suurest õnnest segaseks. Meie laulsime ka muidugi oma osa kättesaamiseks.

Umbes nädala eest kohtusime kaubanduskeskuses juhuslikult kahe noore eesti perega, kes samuti siia pooleks aastaks elama on tulnud. Mann ja ühe pere poeg, 5-aastane Artur, on nii suured sõbrad kohe esimesest hetkest, et võivad tundide viisi meid segamata mängida. Jube vahva. Meil jällegi on oma uute sõpradega suurepärane klapp, nii et oleme juba mitu korda koos lõbusalt aega veetnud. Ka jõuluõhtuks oli meil kokku lepitud, et peale jõuluvana kingikoti läbi kammimist sõidame nende poole jõulu tähistama. Istusimegi siis kottpimedas, kl 20 paiku, kolmekesi rollerile ja asusime üle mäe teele. Nad elavad pisut linnast väljas sisemaa poole. Maanteel sõitsid meie ees veel 2 rollerit. Järsku esimene neist jõnksatas nii, nagu oleks suurest august läbi sõitnud ning tõmbas tee äärde. Henri arvaski, et keset teed on auk ja sõitis sellest mööda. "Auku" vaadanud, saime aru, millega hoopis tegu oli. Nimelt oli see roller üle sõitnud hiiglaslikust jämedast maost, kes oli umbes nii pikk, nagu pool suurt asfaldteed lai on. Kuna ta nii suur oli, siis arvasime, et ju vist jälle üks püüton. Ülejäänud tee põrnitsesin ma vahetpidamata maanteed ja olin väga rahul, et ma prillid ette olin pannud. Saime vähemalt ühe loo, millega meie ühist jõuluõhtut vürtsitada.

Kohale jõudnud, ootas meid ees pikk valge linaga kaetud laud, millel seapraad, hapukapsas ja kartul. Meie sõbrad olid poest leidnud isegi heeringapurgi, mis oli Eestis toodetud. Suur puu oli kaetud värviliste tulukestega ja basseinis ujusid süüdatud küünlad. Väga ilus õhtu oli. Ja pikk ka, magama saime vast umbes kella 4 paiku :).

Hommikul, peale toredat seltskondlikku ajaveetmist, otsustasime, et tagasi koju me sellise ringiga küll ei sõida. Olime kindel, et peab ju olema otsetee kahe suure maantee vahel. Kohe meie sõprade maja lähedalt keeras meile sobivas suunas üks kitsas kruusatee, millele pöörasimegi. Teel oli terve veisekari, eesotsas pagana uudishimuliku pulliga, mis mulle kohe üldse ei meeldinud. Õnneks oli Henri nõus ootama, kuni kari teelt ära läheb. Mööda väikseid ja väga liivaseid teid oma vana ning väikse rolleriga tõsist off-roadi tehes jõudsime suure liivakarjääri juurde. Sealt edasi võiks öelda, et teid eriti ei olnud. Oli mingi rada, mis vahepeal muutus nii kehvaks, et meie Manniga rollerilt maha ronisime ja jala parema kohani kõndisime. Ümberringi ainult mäed, metsad ja tühjus. Läbi veel ühe, aga mitte nii hirmuäratava veisekarja, jõudsime traataiani. Me olime mööda seda hullumajateed juba nii palju sõitnud, et mõte tagasiminekust ajas mu ahastusse. Ja Henri pole üldse sedamoodi mees, kes tagasi tahaks minna. Nii me siis otsustasimegi, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Monteerisime kaks alumist okastraati aiapostide küljest lahti, ronisime ise alt läbi ja tirisime kummuliasendis rolleri ka läbi. Maantee juba paistis ja meie arvasime, et oleme päästetud. Peagi olimegi otse õige maantee ääres. Ainuke probleem oli see, et meie ja maantee vahel oli veelgi korralikum okastraataed, suured lukus väravad ja kurjakuulutavad sildid, mis, ma arvan, ütlesid mis kõik juhtub, kui keegi satub aia sellele poolele, kus meie koos oma rolleriga olime. Mul oli juba enne hirm, et keegi võib püssiga tulla meid tervitama, kuna me nende uut traataeda rikkusime, aga nüüd muutus see väljavaade aina tõelisemaks. Üle maantee, mingi putka varjus istusid kaks tai meest, kes muudkui vehkisid kätega, et me tagasi läheks ning andsid mõista, et sealt kohe kindlasti välja ei saa. Mõte sellest, et me peame tagasi minema ja selle eelmise okastraataia uuesti lahti monteerima, oli lausa talumatu. Nii et seisime seal värava taga edasi ja vehkisime taidele, et nad meile appi tuleks. Lõpuks andsid nad alla ja osutusid täielikeks elupäästjateks. Maast otsiti kivid, aiapostidest toksiti okastraadi kinnitused välja ning Henriga koos tõsteti roller traatide vahelt läbi. Mann sai väikse kriimustuse okastraadi okkaga, nii et täis värk. Oli alles hull asi, mida jõulu esimesel pühal oma päevaga ette võtta! Ja seda tuleb samuti tunnistada, et taid on metsikult head inimesed. Nad tulevad alati appi!

Comments (8)

On 25. detsember 2009 15:01 , evake ütles ...

Tere Kallis vennapere!
Ilusat esimest jõulupüha teile! Tore, et saite endale eesti sõbrad ja saite ka hapsukapsast ja heeringat süüa:)Ussi lood muudkui jätkuvad:)jube! Meil oli ka eile väga tore õhtu, teie ja Janari pere oligi veel ideaalsest õhtust puudus. Meil olid külas ema, isa, vanaema, Ly, Janno Sven hiljem tuli ka Andres, saime palju pakke ja kõik laulsid ja nagu ikka sõime palju ja mehed ikka jõid ka;)Kõik olid pildid kätte saanud ja palusid veelkord tänada. Täna läheme Kaireti poole, sinna tulevad ka maigi ja tiit, ja kaireti naabrid, teeme oma jõulupeo:) 26.12 läheme veel LLy ja Janno poole, siis saame ka janari perele häid jõuele soovida, ühesõnaga pikad pühad. Meil on super jõuluilm, -2 kraadi ja paks lumi, Lenno läkski aksuga saanidega sõitma, tibu magab ja mina räägin siin isaga. Õhesõnaga ilus aeg:)Olge tublid ja terved, vältige usse. Lenno ema palus ka öelda, et ta iga päev loeb ja elab teile kaasa, saadavad tervisi.

 
On 25. detsember 2009 17:08 , Anonüümne ütles ...

Põnev oli lugeda teie Jõuluõhtust. Olgugi, et teine maa ja teised kombed, siis natuke eestimaisust oli teil oma sõprade juures siiski olemas. Ma ei arva, et ilma selleta õhtu viletsam oleks olnud, aga sõpru leida on armas ja hää. Võõral maal oma keeles suhelda võiks minu meelest mõnus olla. Aga see offroad seiklus oli teil paras katsumus, õnneliku lõpuga, õnneks! H Saaremaalt

 
On 25. detsember 2009 23:33 , Eva & CO ütles ...

Tsau okastraadi-huligaanid! ;) Olete teie alles seiklejad! Tore, et kõik õnnelikult lõppes!
Fotod on väga lahedad. Olete suutnud endile seal ikka kohe päris jõulumeeleolu luua.
Vahva, et teil uued toredad sõbrad on. Huvitav, kuidas selles palavuses hapukapsas ja seapraad maitsesid? Kas tekkis veel jõulusem tunne? See, et Tais Eesti heeringat müüakse, on tore üllatus ja kuidagi armas.

Toredat pühade jätkumist ja kuhjaga kallistusi!
Eva-U, Kahupea ja muud sõbrad!

 
On 26. detsember 2009 06:30 , Juc ütles ...

Evake, ilusat teist jõulupüha ka teile! :). Teil on siis kohe päris traditsiooniline jõul - päevad täis külastusi ja jõuluroogasid. Väga vahva! Ja tore, et ilm jõulune on. Tervita Lyd ka meie poolt vastu.
H. Saaremaalt, väga huvitav, et leidsime need eestlased just parajal ajal. Ausalt öeldes olime siia jõudes suhltemisest nii väsinud, et ei tahtnud eriti kedagi näha. Nüüd just mõtlesime, et juba oleks tore kellegi uuega suhelda. Ja siis meie teed ristusidki, väga lahe!
Eva-U, Kahupea ja muud sõbrad, oli jah täiesti hull seiklus, ettekavatsematult, tuleb tunnistada. Hapukapsas ja seapraad olid väga maitsvad. Aga tunnet veel jõulusemaks vist ei teinud. Me tegelikult ainult maitsesime neid, kuna olime kodus kõhu täis söönud oma õhtusööki. Lahe jah, et Eesti heerindas oli müügil. Pagana kallis oli olnu, väike purk oma 100 eek, aga ära nad ta ostsid :). Kuhjaga kallistusi vastu!

 
On 27. detsember 2009 19:13 , Anonüümne ütles ...

Vaatasin pildid uuesti üle ja minu meelest väga kummaline postitus: ehtsad jõulud ehtsa kuuse ja jõulutundega, teisalt tühermaa leitsaku ja kõrbepäiksega. Huvitav. Seiklused on ainult siis toredad, kui nad on õnnelikult seljataga. Jõudu ja jätku! Parimate tervitustega Kahupea.

 
On 27. detsember 2009 21:55 , Pille ütles ...

No teil olid tõesti väga värvikad pühad :)
Kõike kaunist ja vähem okastraate-madusid algaval aastal!!!

 
On 28. detsember 2009 13:02 , Anne ütles ...

Vägev värk! Kõik see värk. Lugesin nüüd 5 viimast sissekannet, muljed on rabavad. Olete ikka ägedad küll. No, meie suguvõsast ikkagi! :)

Lahe, et Mann on kaasas, see teeb teie reisi kindlasti mitu korda huvitavamaks. Mõnusat edasiolemist ja palju tervitusi.

Anne jc co

 
On 28. detsember 2009 13:35 , Juc ütles ...

Pille, värvikad olid nad tõesti. Teilegi sinna kodumaale kõike kaunist! Vähem madusid sobiks mulle hästi! :)
Anne ja co, nii vahva, et lugema sattusid. Eks me selle suguvõsa pärast nii vägevad olemegi, ei saa ju alla jääda ;)! Me oleme ka palju kordi mõelnud, et jube lahe, et Mann kaasas on. Tänu sellele, et püüad tema tähelepanu põnevale juhtida, märkad ise ka palju rohkem imelist! Teilegi mõnusat olemist ja palju tervitusi!