Teekond...

Head Vabariigi aastapäeva sõbrad! Meil on täna suuremat sorti eestlaste pidu siin meie juures planeeritud, nii et võtame koos teiega Eesti terviseks!

Nagu näha on siin meie virtuaalsel reisil juba pikemat aega täielik vaikus. Arvatavasti tekib küsimus, millega me siis tegeleme. Kas pole millestki kirjutada või pole aega. Õnneks on viimane variant õige. Aega pole, kuna nii hea on heade sõpradega klaasikese külma veinikoksi kõrval õhtul terrassil istuda, juttu ajada, tähti piiluda ja tsikaadide siristamist kuulata. Kuna ma selliste tähtsate tegevustega tõsiselt ametis olen, siis lisan taas pundi pilte, et meie tegemistest veidi aimu saada.
Terviseks!

Umbes tunni aja pärast algavad kaks nädalat, mida oleme oodanud juba alates ajast, mil oma maailmareisi alles planeerisime, seega üle aasta. Osake meie maailmareisiunistustest oli alati olnud meie kallite sõprade külaskäik kuhugi, kus me parajasti maailmas asume. Ja nüüd ongi see käes, kohe kohe astuvad uksest sisse minu kallis õeke Eva oma imearmsate laste Roberti ja Agnesega. Kahjuks ei õnnestunud neil sel korral Kallet kaasa rabada, kes peab külmal Inglismaal kontoris istuma, kui meie siin päikse käes peesitame. Aga me saadame talle mõttejõul osakese sellest päikesest! Ja teisipäeval saabuvad meie kallid sõbrad Maarja, Lauri, Petra, Viljar ja Merka. Ja siis järgneb kaks nädalat ralli ja tralli. Nii et peale seda on oodata veel viimaseid põnevaid Tai-postitusi enne, kui märtsi keskel Hiina ja Jaapani poole edasi liigume!


Mina vesistan nüüd veel tunnikese külaliste auks kokkupandud puuviljavalikut silmadega süües, enne kui neile troopika maitseid tutvustama saame asuda!

Päikest ka teile kõigile!

Ükspäev ma hakkasin mõtlema, et enamasti käime mööda maailma ringi ja jäädvustame pildile peamiselt kauneid vaateid ja kohti. Aga tegelikult peitub suur osa koha võlust meie igapäevaarusaama järgi hoopis tavalistes või isegi koledates asjades. Nii ma siis haarasingi fotoka kaenlasse, kui ühel eriti kuumal ennelõunal roosat pidžaamat, sibulasoengut ja lillelisi päikseprille kandva Manniga kodulähedale sisseoste tegema läksime. Lapsed pidžaamas tänaval (või isegi täiskasvanud samas kostüümis) pole siin mingi erandlik nähtus, seda juhtub iga päev ja tundub, et ka preili Mannile on see komme silma hakanud. Nüüd jagangi teiega siin kõike, nii ilusat kui mitte, mis kaamerasilma ette jäi. Loodan, et saate grammikese Tai-feelingut kõigele varemkirjutatule/pildistatule lisaks!


Nii kuninga lipp, kui Tai lipp on paljude aedadel alati lehvimas (mõned juba ribadeks räbaldunud); Naabri granaatõunad ähvardavad pähe kukkuda


Nendes rookatusega onnides süttivad öösiti neoontuled ja käima läheb midagi ööklunitaolist; Vaimude maja kogu oma ilus; Väga pilvine taevas


Sellised elektrikaablid jooksevad äärelinnatänavate kohal, kesklinnas on neid puntras vähemalt 3 korda rohkem, vahel nii madalal, et Henril on oht peadpidi neisse takerduda; Meie poe ees asuva nuudlirestorani nõudepesutsoon; ... ja koka abilaud :)


Mis te arvate, miks koer just seal seisab... ega ta loll ei ole, siinsed koerad (ja neid on palju) on hästi aru saanud, et kuuma ilmaga tasub paigal olla, varjus olla ja lõõtsustada; on ju võimas puu, Mann tahaks seda hirmsasti Peedule kaasa võtta; selle väsinud olemisega maja tahaks jälle mina kaasa võtta, sobivasse kohta maha panna ja sinna väikse vanakraamipoe teha


Ei tähenda, kas oled rikas või vaene, iga tai kodu on täis lilli ja lillepotte; Restoran tänavanurgal, mitte kuigi hea; Pesumaja kuivati - päike on nii käre, et käterätid võib tihedalt kokku suruda, ikka kuivavad ära


Meie majast umbes 100 m kaugusel asub õu, kus igal õhtul tegutseb Tai poksi (ehk Muay Thai) kool, päeval on tossud-kindad varna visatud; Iga maja juurde kuulub kindlasti ka suur pott vee ja veetaimedega


Tuul on palmilehtede otsad ribadeks rebinud; Meie majadekompleksi juurde kuuluvad vaimude majad, meil on palju maju, seega ka suured majad vaimudele, Tai kodanikel on siiski ka enda aias väiksemad eksemplarid; Siin, otse tänava ääres, asubi õhtuti Tai poksi kool, tagurpidi punutud korvid on tegelikult kukepoksi kukkede kinnihoidmiseks


Pidžaama-Mann põõsas ja kodutänaval; Lopsakas troopika meie tänaval; üks suhteliselt lai kõrvaltänav, mõni on nii kitsas, et motikagagi on keeruline manööverdada

Veel veidi õiteilu; Tüüpiline Tai majanumbri kujuke - traditsioonilistes Tai riietes nukk, kes kummardab (teeb Wai) ja ütleb tere tulemast; ainuke Tuk-Tuk, mida tol hommikul nägime, seega pole pilt just kuigi hea :)