S6rmed kanged, ninad punased ja k6hud head-paremat t2is

Kimonos ettekandjad Kaiseki restoranis; milline lõige, kas pole isuäratav?; osake kaiseki lõunast

Henri Sony Buildingus; Mann on absoluutselt muusika lummuses

Ramen restoan; ramen ise; külmuv seltskond - meie ja Tahashi ja Yuki

Head uudised, Hiina lugu on leitud. Ta oli k6ik selle aja ja paanika yhes v2ga salajases kohas - minu arvuti desktopil. Ma olen vist kyll ylepuhanud. Aga hetkel on ta endiselt minu arvuti desktopil, kui mina toksin siin teile Jaapanilugusid meie uue v66rustaja Tadashi imepisikeses toas.

Igatahes laup2eval olime me veel oma esimeses peatuspaigas imeilusas Seijo linnajaos. Kui ma peaksin elama mingil p6hjusel Tokyos, siis valiksin kindlasti Seijo. Seal ei pea kirsi6ite nautimiseks parkigi minema, piisab lihtsalt kardina paotamisest. K6ik t2navad on eriv2rviliste kirsipuudega 22ristatud. Pyhap2eviti jalutab terve hulk kohalikke ringi traditsioonilises kimonos ja puukingades, teel teed jooma v6i kuulsat kaisekit s66ma. Meil kimonoid ei olnud, aga kaiseki oli plaanis kyll. Kaiseki on Jaapani haute cuisine, viimsete peendudteni l2bi m6eldud ja tasakaalustatud mitmek2iguline s66maaeg. Kaiseki on alati vastavuses aastaaegade vaheldumisega, nii tooraine valikult, maitselt, kui v2ljan2gemiselt. Roogade v2ljan2gemine ja 6igesti valitud n6ud on kaiseki puhul vaat et sama olulised, kui maitvad road. Muidugi, kaiseki maksab palju. Aga meil on siin ju kohalikud abilised, kes kohe alguses ytlesid, et Jaapanis tuleb hakata l6unal k2ima. Nimelt pakutakse siis samasid roogasid, mis 6htul, aga kordi v2iksema hinnaga. Kaiseki puhul v6ib vahe olla 5-10 kordne lausa. Nii me siin siis oma maitseelamusi kogumegi - l6unad restoranis (mis muide on ikka oluliselt soodsam, kui kartsime) ja 6htuks varume midagi siinsetest suurep2raselt varustatud toidupoodidest, sushit, praepelmeene e gyozat v6i midagi muud isu2ratavat. Ja joome kylma peletamiseks punast veini. See on ka siin yle pika aja normaalse hinnaga. Aga meie kaiseki koosnes vist oma seitsmest k2igust pisikestest imeilusatest roogadest, k6ik hooajaliselt kaunistatud kirsiokste ja -6itega. Seal oli k6ike - tofut, sushit, tempurat, sashimit, marineeritud kala, misosuppi, riisi, mereande, magusat. K6ike siin yksikasjalikumalt ma seletama ei hakka, see j22b tulevikuks ja ajakirja jaoks. J2ime igatahes metsikult rahule ja isegi Mann sai yhtteist syya. Kuigi elamus oli v2gev, siis ei saa 6elda, et meile kaiseki rohkem maitseks kui varasemad sukiyakid v6i tonkatsud.

Edasi kylastasime Sony Buildingut, kus k6ik uuemad ja veel v2lja laskmata Sony leiutised n2ppimiseks v2ljas olid. 3D telekas tundus kyll p2ris asjalik juba, aga muidu ei olnud v2ga p6nev. siis otsisime internetikohviku, sest selle internetiasjaga pole siin maal just parimad lood. Net on kiire kyll, aga meie oma kodumaise arvutiga sellesse netti naljalt sisse ei saa. Netikohvikud on siin omaette vaatamisv22rsus. Neid kasutavad nimelt viimasest rongist mahaj22nud inimesed 66bimiseks - rendivad 6 tunniks putka, kus on arvuti, mugav tool, hunnik koomiksiraamatuid, telekas, lisaks saab kohapeal osta kiirnuudleid ja v6tta dussi. K6ik oli tehtud selleks, et inimene sinna 66bima tuleks.

Pyhap2eval asusime j2lle, kotid seljas, teele, et asuda elama ylikoolis rahandust 6ppiva Tadashi ja tema venna imepisikesse korterisse. Kraadiklaas 2hvardas v2ga sinna sinisesse poole kalduda ja meie olime kylmast k6verad. Panime kotid maha ja l2ksime s66ma ramen nuudli suppi. Ramen nuudlid on peened nisujahunuudlid ja ramensuppe on v2ga erinevaid. Meie s6ime tonkotsu ramenit, mis on tehtud seakontidest tundide jooksul kokku keedetud valgesse puljongisse. Oi jeerum, kui maitsev see oli. Ma ei osanud yhelt nuudlisupilt mingit maitset oodata, aga see supp viis meil k6igil keele alla. Lauale toodi suur kausit2is valget puljongit, nuudlid, peal seaprael6igud, keedumuna, roheline sibul ja veidi merevetikaid. Ise maitsestad oma supi veel vyrtsika marineeritud k66giviljaseguga ning kyyslaugupyreega ja hampsad k6rvale marineeritud ingverit. Jumalik, eriti sellise kylmaga!

Nii et j2rjekordne linnuke sai meie Jaapani kulinaarplaani kirja. P2rast vaatasime koos Baruto viimast matsi ja jalutasime selles kuulsas elektrilinnajaos, kus v2rvilised reklaamplakatid vilguvad. Ega ta Hong Kongist v2gevam polnud, nii et suurt elamust ei saanud. Ah jaa, Tadashi korraldas meile ka kohalike jookide degustatsiooni. Nemad ei nimeta joo eriti lahjat saket, vaid shocut ja awamorit, mis on m6lemad riisialkoholid, aga erinevate valmistamisviisidega, maitsetega ja kangustega. Huvitav, peaks ytlema.

Õhtul enne magamaminekut ütles Tadashi, et ärge muretsege, kui maa väriseb, seda pidi siin tihti juhtuma! :) Loodame, et mitte väga kõvasi!

18:12 | Category: | 14 comments

Külm ja kirsiõied



PS! Hiinalood tulevad väikse hilinemisega, need on hetkel Hiinas kohustuslikus kontrollis! :) Nali, nali. Tegelikult õnnestus mul need koos sõprade arvutiga vist Eestisse saata, nii et kui ma need ükskord tagasi peaksin saama, siis saate neid kuulda-näha. Kui ma neid üles ei leia, siis kirjutan uuesti ja siis saate neid samuti kuulda-näha. Aga sel korral Jaapanist!

Neljapäeva hommikul saabusime hirmuskülma Jaapanisse. Meid tervitas vihm ja 5 kraadi sooja. Peale pea kahte magamata ööd, mis tekkisid, kuna meil oli äärmiselt kummaline trajektoor (esmalt 4 tundi alla Kuala Lumpurisse, siis 8 tundi lennujaamas ja 6 tundi üles Tokyosse), tundus pigem, et oleme otse Eesti talve sattunud ning hambad lõgisesid kuuldavalt. Briti päritolu Trevor, kelle juurde elama asusime, oli saatnud meile juhendi, kuidas tema prestiižses Seijo piirkonnas asuvasse koju jõuda. Sissejuhatuseks istusime lennujaamas vale rongi peale ja sõitsime oma sihtmärgist veel pisut kaugemale. Õnneks vahetasid japsid meie pileti ilma raha nõudmata ümber ja saime linna sõita. Mann oli nii endale mitteomaselt läbi, et magas iga hetk, kus seisma jäime. Ju äsja läbipõetud palavik ja mitmepäevane kõhulahtisus olid oma töö teinud, kaks pea magamata ööd oli pisikesele rännumehele juba ilmselgelt liig mis liig. Suures Shinjuku peatuses, kus ümber pidime istuma, läks asi aina segasemaks. Õnneks olid jaapanlased väga abivalmid ja ühel hetkel jõudsimegi imekombel Trevori pisikesse kuid hubasesse korterisse, mis tegelikult Tokyo mõistes on kohutavalt ruumikas, kujutan ette, et kolme toa peale oma 35 m2 või nii. Huvitav oli see, et Trevor ise oli pidanud kodust ära minema, aga ta jättis meile ukse lahti, kirjutas ilusa tervituskirja ning pani valmis teetassid. Kuum tee kulus meie külmetavatele ihudele marjaks ära ja peale seda magasime päeva lihtsalt maha. 28-aastane Trevor on kõige britim britt, keda ma eales näinud olen. Selline tõeline vana kooli britt. Kõige paremas mõttes. Tema kodu on täis erinevaid Inglise tee sorte, kuningapaari pilte, Inglise teeserviisikesi ja kõike muud inglaslikku. Ta kasvas ühes Londoni kõrgema klassi äärelinnas nii peenes peres ja nii heade kommete keskel, et see kõik kõlab nagu filmis. Näiteks ei lubatud tal iial telekat vaadata rohkem, kui õhtuste uudiste ajal. Internetist rääkimata. Õue mängima minnes pandi selga korralikud riided, näiteks tema ema pidi siiani iga kord kontsakingad jalga panema lihtsalt selleks, et oma aeda minna. Ka Trevori sõbrad kasvasid sarnastes peredes ja nende sõpradega käis ta koos koolis kuni ülikoolini välja. Nii et kui ta ülikooli ajal esmaskordselt kinno läks ja nägi filmis „6.-s meel” tulistamist, oli ta tõsiselt šokeeritud. Trevor räägib kohutavalt ilusat ja korrektset Briti inglise keelt ja parandab meie enda palvel selles osas ka meid. Lisaks räägib ta suurepäraselt jaapani ja korea keelt ning prantsuse keelt, mis oli tema kodune keel oma poolkanada päritolu emaga. Ühesõnaga toimuvad tema maailmas endiselt vanemate poolt korraldatud abielud ja Trevori meelest on see päris hea idee. Niimoodi ei aja esialgu üle pea kokku löövad tunded su pead nii segi, et kaaslast kaine pilguga enam vaadata ei suuda. Kah huvitav lähenemine ja oma tõetera on selles sees. Kuigi, ma ise siiski selles abielus osaleda ei sooviks. Trevor armastab tõepoolest oma kodumaad kohutavalt ja tegelikult ei meeldi talle üldse kuskil mujal olla, kui Inglismaal. Näiteks,ütles ta, ei läheks ta iial Siiamisse (niimoodi nimetas ta endiselt Taid selle vana nimega). Kui me parajasti ei esita oma miljonit küsimust Trevori põneva lapsepõlve kohta, siis jagab ta meiega teadmisi jaapanlastest. Kõige šokeerivam oli tema lugu sellest, et jaapanlastele omane lahendus suurtele muredele on enesetapp. Neid pidi toimuma kohutavalt palju, lausa 100 edukat (kui enesetappu üldse nii nimetada saab) enesetappu Jaapani peale päevas (kusjuures ainult iga 23-s katse osutub edukaks, nii et praktiliselt igas tunnis katsub endalt elu võtta ligi 100 inimest). Näiteks pidi täiesti tavaline olema, et Tokyo kesklinna rongiliiklus seisab, kuna keegi on otsustanud oma elu lõpetada raudteerööbastel. Nüüd ümbritsevad suurte jaamade juures raudteed peeglid, lootuses, et enda nägemine teeb hüppamise raskemaks. Lisaks põleb rahustav sinine valgus ning mängib klassikaline muusika. Enesetappude arv pildi langema ainult kirsiõite ja uue aasta paiku ning peale neid taas lakke tõusma.
Mul on tehtud selline nimekiri, kus on kirjas kõik eri sorti restoranid, kus Jaapanis süüa soovime. Esimesel õhtul tegime siis otsa lahti, kui Trevor viis meid lähedalasuvasse Tonkatsu restorani. Tonkatsu on traditsiooniline sügavpraetud sealihakotlet. Kogu ooper käib nii, et igaühele tuuakse väikse kausike seesamiseemnete ja uhmrinuiaga. Kui seemned on ilusti ära purustatud, segatakse see spetsiaalse tonkatsu kastmega. Viiludeks lõigatud värske kotlet kastetakse hampsuhaaval kastmesse. Lisaks serveeritakse kotleti kõrvale riivitud kapsast, millele kallatakse suurepärast hapukat salatikastet. Kõrvale muidugi misosuppi ja riisi. Ja ohtralt Jaapani rohelist teed, mida siin igas restoranis tasuta, nii palju kui kellelgi isu on, pakutakse. Jäime oma esmastutvusega Jaapani köögiga igati rahule.
Teisel päeval ühines meiega Trevori sõbranna, kes on pärit Mauritiuselt, aga nemad tunnevad teineteist hoopis Vancouverist, kus elab Trevori vanaema ja kus Christine parajasti elab. Ja sammud seadsime me Shinjuku linnaosas asuvasse järgmisesse minu listis olevasse restorani. Seekord võtsime ette Sukiyaki & Shabu shabu. See käib nii, et laual olevale induktsioonplaadile pannakse sügav pann sojakastme, suhkru, vee ja sake seguga, mis aetakse keema. Lauale tuuakse imeõhukesed viilud kvaliteetset loomaliha ja sealiha ning terve suur hulk erinevaid seeni ning köögivilju. Igaühel on kausike riisiga ja veel üks tühi kausike, kuhu lööd lauale toodud toote muna. Muna lööd oma söögipulkadega vahule ning soovi korral maitsestad püreestatud küüslaugu ning traditsioonilise Jaapani 7-vürtsiseguga. Söömine käib nii, et paned lihaviilu hetkeks keevasse vedelikku küpsema, sahistad seda pulkadega (ehk teed shabu shabu), tõstad liha muna sisse, mis jahutab ning lisab maitset ning sööd. Sama teed ka köögiviljadega. Ütlen ausalt, et ei Tais ega Hiinas poleks ma soovinud sellist tooremunarooga süüa. Aga Jaapan on uskumatult puhas. Silmariivavalt puhas, ma ütleksin. Nii et toores muna ei häirinud mind karvavõrdki. Loodan, et ma oma sõnu sööma ei pea. Lõunase Sukiyaki järel õppisin mina Christine juhendamisel, kuidas potil käia. Poleks arvanud, et ma seda 30-aastaselt õppima pean, aga tulles Jaapanisse mitte jaapani keelt osates, on seda väga vaja. Jaapani potid on nimelt äärmiselt universaalsed. Esiteks on neil soojendatud prilllaud, edasi tulevad kõik muud funktsioonid – tagumise otsa pesu, esimese otsa pesu, tagumiku parfümeerimine, föön kuivatamiseks ja tagatipuks veel muusika. Ma pole küll iial tundnud puudust muusikast, kui ma WC-s käin, aga see tsirkus tuli siin ära proovida. Kui päris aus olla, siis päris vägev värk. Parfümeerimine ja muusika tunduvad küll pisikese liialdusena juba.Suure lõunasöögi raputasime alla japutuskäigiga Shinjuku suures pargis, kus osad kirsiõied juba puhkenud olid. Juba käisid tüüpilised kirsiõiepiknikud ehk hanami´d. Vaatamata külmale oli väga ilus ja me kujutasime ette ka potentsiaali, mis hakkab toimuma siinsetes parkides järgmisel nädalal, kui kõik kirsid puhkevad.
Seda võin ma väita kindlalt juba peale esimest Tokyo-päeva, et see on ühele minusugusele kulinaarile tõeline paradiis. Toidupoed kubisevad värskemast värskest kalast, lihast ja muust põnevast ning hinnad on sarnased Eestimaistega. Ei jõua ära oodata juba, millal me kõiki mu listis olevaid ülejäänud restorane külastame
14:26 | Category: | 17 comments

Bye-bye Tai, hello Hiina


Oli tore, päikseline ja tšill, järgmine kord jälle!

Fotod: Merca

18:17 | Category: | 3 comments

Meie Tai-saaga viimane lugu- Wani pulm


Pruutpaari ja meie kingitud lilledega; pulma-Mann; peategelased saabuvad


Väljakut ümbritsevad puud olid imeilusti kaunistatud; ja väljakule sisenemiseks oli ehitatud lilledest pulmavärav

Esialgu Mann seisis... ja siis asus tantsima


Nonii, hakkavadki juba meie pikad Tai-kuud ühele poole saama. Mõned nädalad kuluks veel ära :). Häid asju ei saa ju kunagi küllalt. Kuigi, tuleb tunnistada, et mõte kojujõudmise lähenemisest on ka õige magus! Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Vaid hoopis sellest, et eelmisel laupäeval toimus meie restoraniomanikust sõbra Wani pulm ja ka meie pere oli sinna kutsutud (käisime ka Wani restoranis jõulupeol, sellest saad lähemalt lugeda siit).

Kõik sai alguse sellest, et me saime ilusa beebiroosa kutse, puha Tai keeles. Toojaks oli Wani tütar ja me veidi teadsime ka eesootavatest pidustustest, nii et kui pulma kuupäev, kellaaeg ja toimumiskoht (linna keskväljak!!!) välja olid uuritud, ei olnud sellest midagi, et ainus arusaadav sõna kutsel oli Wani tulevase abikaasa, tema norrakast elukaaslase, Terje nimi. Uurisime ääriveeri, et mida ühte tai pulma kaasa oleks sobilik võtta, ja saime häbeliku vastuse, et kutse ümbrikusse pistetakse pisut raha. Meile see sobis hästi, kuid esialgu jäi arusaamatuks, kas lisaks sellele veel mingeid kinke tehakse, või mitte.

Laupäeval ajasime siis enda kõikse viisakamad riided selga, olles ise pisut mures, ega Henri tume teksa ja kraega särk liiga casual pole. Tellisime lilleseadja jäest uhke valgete liiliate ja punaste roosidega pulmakimbu ja olime veidi enne peo alguskellaaega kl 18 kohal. Seisime autoga väljaku ees ja ei uskunud oma silmi. Kõik oli valmis pandud, lilledest pulmavärav ja Wani ning Terje nimedega kaunistatud lava, lauad-toolid, aga ei ühtki hingelist. Istusime veidi, istusime veel, tõime 7/11-st juua, istusime veel ja kui esimesed inimesed liikuma hakkasid, ronisime välja. Seisime ja ootasime, kuni saabusidki peategelased ise. Wan tegi oma suurt naeratust ja müksas mind, öeldes "oo, you look sexy!", ma ütlesin talle siis sama :). Avastasime ka, et kõik olid tulnud ainult ümbrikuga, meie lilled olid ainsad. Kinkisime need Wanile ja küsisime, kas ikka tohib Tai pulmas lilli kinkida. Wan ütles, et tohib ikka ja selles sai tema pruudikimp. Kogu photoshoot tehtigi nende lilledega, kuna Terje riided olid samuti puna-valged ja kõik sobis suurepäraselt.

Istusime siis teiste eeskujul ümber pisikeste ümmarguste laudade, millest igaühe ümber 8 tooli. Meie lauanaabriteks tulid juba jõulupeost tuttav Taani härra oma taist pruudiga ja veel 3 äärmiselt lõbusat taid. Ette hakati tassima sööke. Kui mina arvasin, et superkoka Wani pulmas võib end maitsvatest tai roogadest lõhki süüa, siis kahjuks eksisin ma rängalt. Kõik toidud olid pärit puha Hiina köögist. Välja arvatud esimene, ehk siis ilma soolata friikartulid. Peale seda tulid suupisted - 3-5 kuud maa sees koos soolaga seisnud munad, mida nimetatakse "sajandi munadeks", mingid naljaka maitsega kalanahad, krabipulgad ja midagi veel. Siis ilmus keedetud kana. Siis hästi pekine hiina kastmes pehmeks hautatud seakoot herneste ja seentega, siis aurutatud kala. Ja siis toored mangod ja roosõunad. Mina võin ausalt tunnistada, et minu lemmiktoit selles pulmas olid soolata friikartulid, mida ma maitse saamiseks kastsin tšilliga maitsestatud kalakastmesse. Juua oli kõvasti - Sang Somi ja Changi õlut, soovijatele veini ka. Minu meelest polnud veel tundigi lauda istumisest möödas, kui esimene absoluutselt teadvuseta mees üle õla visati ja minema toimetati. Aga noh, eks need taid ole väiksed kah, palju seda Sang Somi sellesse pisikesse keresse ikka sisse mahub.

Kuidagi kurb oli see, et kl 20, ehk siis 2 tundi peale peo algust, ei olnud pruutpaar ikka saanud maha istuda. Endiselt ootasid nad pulmaväravas külalisi. Ja neid ikka veel tuli. Minu meelest ikka metsikult ebaviisakas, et nii hiljaks pulma jäädakse. Mul oli ausaltöeldes hirm, et äkki peig ei pea pulmaööni vastugi, ega ta just esimeses nooruses pole ja arvestades, et pere keskis peeti pidu juba hommikust, siis oli 2 tundi siinses kuumuses talle ikka tõeliseks katsumuseks. Terve pulma aja käis laval metsik šõu, küll esinesid väiksed tantsutüdrukud, küll laulsid tai neiud kohalikke hitte. Aga enamasti ronisid külalised ise lavale ja laulsid ise - hästi kõvasti ja hästi valesti. Ühel hetkel ronis lavale lausa proua Wan ise. Kuna Mann oli juba enne hellitanud mõtet lavale tantsima minna, siis sõber Wani lavalolek andis talle piisavalt julgust juurde ja lavale ta läkski. Esimesed paar tantsu seisis paigal, siis hakkas tantsima ka :).

Nii et üks kummaline pulm. Ära läksid kõik nii, et tõusid peale kõhu täis pugimist lihtsalt lauast üles ja asusid teele. Ja hiina toite pidi pakutama, kuna neid on lihtne valmistada, kui tai toidud nõuavad ju kõik värskeid ürte ja individuaalse portsu valmistamist. See pidi väga levinud olema, et kui suur seltskond on, siis võetakse hiina köök appi. Uurisime ka linna peaväljakul peo pidamise kohta, tuli välja, et kõik kodanikud võivad oma üritusi seal praktiliselt tasuta pidada, kui linnalt luba küsitud. Täitsa huvitav oleks oma järgmiseks juubeliks Tartu Raekojaplats kinni panna :).

Nii et vägevat möllu polnud, oli lihtsalt huvitav. Aga ega eestlastele ongi vist keeruline vägevat pulma näidata, meie pulmad olevat ühed maailma põnevamad!

Aga nüüd veel paar päeva ja olemegi teel Hiina! Uuemad uudised arvatavasti juba sealt!
07:30 | Category: | 7 comments

Ahvid, tiigrid, s6brad ja Eesti Vabariik

Kiisud, Henri ja Mann



Tai budismi ilu

Kolm s6pra; v2rviline Tai



Henri v2ikse kiisuga; isad ja tytred; Henri uued vabariigi synnip2eva k6rvad




Tiigrim2ngud
Ujuva turu v2rvid; iga kalamehe unistus Kwai j6e silla juures



Ujuval turul
N2lg kuubis; Vabariigiaastap2eva 2mblikmees




Maitsev k2ekett; Soeng; Henri jagab uue s6braga 6lut




Iga j2semega 1 banaan; suurpere
Minu lemmik6ied Tais; asendusema




Villa bassein; Tai 6iteilu




Rannal; villa elutuba; hiigelvaraanid rannal
Mann ja Petra templiv2ravas; meie Hua Hini villa

Hotellivaade 66sel; ...ja p2ikseloojangul





Huuh, millest nyyd alustadagi. Terve eelmine n2dal oli tihedalt t2is seikluseid, millest kirjutada tahaks. Seekordne postitus on muide eriti peen - imeilusad fotod on tehtud meie suurep2rase fotograafi Merka poolt, suured t2nud talle!



Yhel p2eval otsustasime n2iteks kuumust trotsides teha v2ike trett l2hedalasuvatele m2gedele Khao Tao ja Khao Takiab. Esimene neist on tihedalt t2is budistlikke pyhakohtasid, aga sellest k6igest olen ma juba varem siin r22kinud. Erakordseks tegi meie k2igu see, et n2gime m2el ja all merekaldal jautamas hiigelsuuri varaane (v6i jumal teab, kes need tegelintskid tegelikult olid). Edasi oli plaan kylastada ka Khao Takiabi, ehk ahvim2ge, nagu teda siin kutsutakse. Idee oli hea - ostame tee pealt grillikana, puuvilju ja juua ning teeme pikniku. Kohe kui auto kinni pidasime, hakkasid silma kymned ahvip2rdikud ymberringi. Hakkasime l2hedaloleva piknikulaua poole k6ndima, kui yks julge p2rdik metsikul kiirusel toidukotist m66da jooksis ja l2bi kilekoti ka veidi puuvilju kaasa haaras. Panime oma moona katkise kotiga lauale ja istusime maha. Aga niikui keegi kotisuud kergitas, hakkasid varitsevad ahvid meile seljatagant ligi hiilima. Peale m6ningast v6imaluste kaalumist, otsustasime kogu toidukraami autosse luku taha panna ja kodus syya. Ise asusime muidugi ahve pildistama. Meie s6ber Villu ostis 2mbrit2ie banaane, et ahve veidi toita. Kui ta banaanimyyjale rahaga l2henes, said targad ahvid kohe aru, mis kohe toimuma hakkab ja algas ahvide r2nne. Ma ytleksin, et lausa massid liikusid Villu poole, kes polnud j6udnud oma ostu l6pulegi veel viia. Osad ahvid varitsesid katusel Villu pea kohal. Kui banaanijagamine algas, kargas yks neist otse Villu kuklasse, haaras k2mblaga nii palju v2ikseid kollaseid banaane, kui suutis ja pani ajama. Tuleb tunnistada, et meie eemalseisjad, said palju nalja! J2rgmisena sai nalja Maarjaga, kes asus yhe v2ikse p2rdikuga suhtlema. Kui p2rdik tema uut s2ravat k2ev6ru n2gi, arvas ta, et tal oleks seda rohkem vaja, kui Maarjal. Algul katsus korra hambaga, siis sikutas ja juba ta oligi puu otsas koos k2ev6ruga. Olgu t2psustamiseks lisatud, et k2ev6ru saime siiski p2rast p2rdiku huvi kadumist k2tte ja pestud. Selleks hetkeks oli Mann vaeseke juba p2ris hirmul ja avaldas arvamust, et "2rme oma aeda kyll selliseid ahve v6tame!" ja me asusime minekule.


Eelmisel esmasp2eval magama minnes arutasime Henriga, et peaks yhe peo enne villast lahkumist korraldama. P2evaks sai valitud kolmap2ev, Eesti synnip2ev, ning kylla kutsutud ka meie ylej22nud eestlastest s6brad siin Hua Hinis. V6in k2si sydamel tunnistada, et ma pole eales oma kodumaa synnip2eva nii v2gevalt t2histanud. Ja yleyldse ei m2letagi, millal viimati kl 6-ni hommikul tantsitud sai. Playlistis oli terve hulk eesti muusikat ja k6ike muud ka muidugi. Esimest korda elus tantsisime varbad s6na otseses m6ttes villi. P6hjuseks yks mererohust vaip, mis meie elutoas korraldatud tantsuplatsi p2randat kattis. Hommikuks olid varbad katki mis katki. 66sel kl 1 sai kogu rahvaga ujumas k2idud, kaasa arvatud pisemad kodanikud. Kl 5-se supluse ajaks olid alles vaid viimased viis kangemat meist.


Reede hommikul kl 5.30 tuli meile minibuss j2rele, et viia meid pika ringiga 6htuks Bangkoki. Esimene peatus oli Damnoen Saduak'il ehk ujuval turul siit umbes 2 h s6idu kaugusel. Rentisime pika paadi ja kulgesime l2bi kanaliter2gastiku, mis kubises värvilist toidukraami müüvatest pisikestest paadikestest, enamasti juhitud oskuslike veidi krimpsus väikeste tai memmede poolt. Tegemist on äärmiselt huvitava vaatepildi ja elamusega, aga mulle tundus, et alates meie kahe aasta tagusest turukülastusest, oli sinna tekkinud veelgi rohkem suveniirimüüjaid ning päris kaubitsejaid vähemaks jäänud.


Edasi põrutasime Tiigri Templisse, kus ka meie Henriga kunagi varem käinud ei olnud. Tegemist on suure Buddha munkade templiga, kus muuhulgas kasvatatakse ka tiigreid. Kõik sai alguse kunagi ammu paari hättajäänud tiigri aitamisest, aga tänaseks on seal kümneid ja kümneid tiigreid, kelle järeltulijaid varsti niimoodi koolitama hakatakse, et nad võivad taas loodusesse naasta ning hääbuvat tiigripopulatsiooni tugevdada. Templi giid luges meile ette, kui palju mingit sorti tiigreid veel looduses on - millist 15, millist 70 ... - hakkas jube kurb. Mitu tõugu on viimaste aastakümnete jooksul juba kadunud. Aga alustame algusest. Piletit ostma jõudunud, tuli väja, et peaaegu keegi meist ei kvalifitseeru templisse sisse saama. Õlad ja põlved pidid kaetud olema, seda munkade pärast, ning ühtegi eredavärvilist riiet ei võinud ka seljas olla, seda siis tiigrite pärast. Lisaks oli keelatud kanda salle vms mis kehast eemal hõljuks. Mis siis ikka, ronisime kõik oma pagasi kallale ja riietasime end ontlikult munkade ja tiigrite jaoks. Eriti keeruline oli lastega - nende garderoobid ei hiilga meil just mahedatooniliste hipudega. Aga sisse me saime. Templi territoorium on hiigelsuur ja seal kõnnib ringi erinevaid linde-loomi, meie nägime erinevaid sarvekandjaid ning kauneid paabulinde. Parajasti toodi kõik tiigrid, alates pisikestest mänguhimulistest poegadest kuni hirmuäratavalt suurte täiskasvanud tiigriteni, külastajatele näha. Lihtsalt niimoodi, ilma igasuguste piireteta, olime ümbritsetud kümnetest kiskjatest. Iga tiigri juures oli ka mitu templi töötajat, kuigi ega nad midagi teha küll poleks saanud, kui mõni kiisu oleks meid tahtnud lõunaks süüa. Tiigritega oli keelatud rääkida, isegi pisikestega. Üleüldse pidime meie jääma tiigri seljataha, kui nende kasvatajad seisid ohtlikumates kohtades, ehk siis hakkaste lähedal. Kõik saime ka tiigritega pilti teha - andsid oma fotoka kohalikule töötajale ja kükitasid pikutava looma kõrvale, tegid pai ja naeratasid. Kui Mann oma fotosessioonile asus, siis vehkis parajasti suur tiiger oma suure sabaga. Muudkui kopsas kõvasti vastu Manni nii et ma olin päris hirmunud, et äkki lööb nii kõvasti, et Mann karjatab või kukub tiigrile selga ja siis... uhh, hea et kõik eluga tagasi saime. Kuigi tuleb tunnistada, et seal olles oli päris turvaline tunne. Ma ei teagi kuidas see saavutatud oli. Hiljem sai veel tiigriga koos ringi kõndida. Nii et päris võimas elamus!

Peale sellist pikka päeva jõudsime õhtul kl 20 oma Bangkoki hotelli, Somerset Lake Point. Meie 3 magamistoaga korter asus 22 korrusel ja rõdult avanes vaade üle terve Bangkoki kesklinna. Meie laupäevaõhtusest juubelipeost ma juba eelmisel korral kirjutasin ja see oli kindlasti seekordse Bangkoki reisi tippsündmus, sellest pole kahtlustki. Mulle tundub, et pool kogu Bangkokis veedetud ajast istusime me taksodega ummikus... no on alles hull linn. Esmaspäeval, kui kõik peale meie ja meiega koos Hiina sõitvate Villu ning Merka olid kodu poole sõitnud, asusime hankima Hiina viisat. Õhtuks oli tellitud auto meid Hua Hini viima ja selleks ajaks pidid viisad käes olema. Hiina saatkonna ees selgus, et see on suletud tänu suurele taide pühale, mis eelmisel päeval aset leidis. Nii et kogu plaan lendas vastu taevast. Pikendasime siis oma hotellibookingut ühe päeva võrra ja väitlesime vist küll terve tunni transfeerifirmaga, kuni kõik sai taas joonde. Teisipäeva hommikul proovisime uuesti. Me optimistid muidugi ei arvestanud, et taksoga paari km läbimine nii palju aega võtab ja jõudsime pisut liiga hilja kohale. Meie ees järjekorras oli üle 200 inimese ning tunni aja pärast ähvardati luugid sulgeda. Asja tegid hullemaks iga 2 inimese järel vahele trügivad agendid, kes saabusid 20 passi näpu vahel. Mõte veel ühest päevast Bangkokis tõstis mul ihukarvad püsti ja ma otsisin juba silmadega inimest, kellelt võiks tema järjekorranumbri ära osta. Kuni saabus hallide pikkade juustega messias. Üks Argentiina härra nimelt oli vaadanud, et me nii õnnetult väikese lapsega istume ja ta andis ühe oma kahest kohe ette löövast järjekorranumbrist meile. Täielik elupäästja. Nii et kl 15 olid meil suure Hiina riigi viisad käes ja kl 17 istusime meile järgi tulnud taksosse. Poolel teel Hua Hini tuli meil mõte, et peaks järele uurima, kas Villu ja Merka renditud villa võtmed saab ikka nii hilja veel kätte. Ja oh seda üllatust, vahepeal oli villaomanik rentimise osas ümber mõelnud, aga unustanud seda infot meiega jagada. Õnneks oli meil veel alles meie maja, nii et kodutuks me ka ei jäänud.


Järgmisel hommikul asusime tõsiselt vaeva nägema, et endale viimaseks 10 päevaks siia Hua Hini elamine leida, kuna lubasime enda maja kl 17 vabastada. Lihtne see just polnud, aga kl 20 õhtul kolisimegi sisse oma mõnusasse basseiniga villasse! Elagu luksus :)


PS! On lootust, et veel enne, kui Hiina poole teele asume, kuulete reportaaži ühest Tai pulmast - nimelt k2isime me Henri ja Manniga oma restoranitädi Wani pulmapeol!
12:13 | Category: | 4 comments