Viimane päev Kuala Lumpuris läks väga toredalt. Minu kõht oli jälle valmis uusi vürtsikaid elamusi proovima ja nii alustasime päeva suures katusealuses, kus asus malaide söögikoht. Hiigelpikk buffe´laud, kastmed, ürdid, kalagrillijad... Proovisime railiha süüa. Liha oli pigem nagu linnuliha, mitte kala. Kastmetest oli kõige kummalisem haisev ja tugevamaitseline duriani-tšillikaste. Lisaks proovisime ära haisvad oad, mille kohta Ping ütles, et kui neid sööd, haised kolm päeva järjest, aga pidid väga head neerudele olema. Oad olid nagu oad ikka ja mina ei tundnud mingit haisu ka. Mann vaeseke aga tundis. Nii et preili veetis terve hommikusöögi aja lõhnastatud salvrätik nina eest ja sõi kogu valikust ainult maitsestamata riisi.

Peale hommikusööki külastasime rahvuslikku mošeed, ehk siis kõige tähtsamat pühakoda Malaisias. Oli teine ilus, valge ja kuldne, avar ja jahe. Selga pidime ajama kapuutsiga maani hõlstid. Hazim oli kaasas ja rääkis, kus mis toimub ja kes kuhu maetud on.

Järgmise peatuse tegime pargi ääres, kuna puude otsas istus hulgim armsaid ahve, umbes nagu Pipi omad. Teisel pool teed olid ilusad suured majad, tuli välja, et eelmisele peaministrile pühendatud hooned, sees kõik tähtsat nina puudutav, isegi tema riided välja pandud. Uurisin siis, et kas nad oma kuningaid ka niimoodi austavad, Hazim ütles, et kindlasti mitte. Tuli välja, et neid ei olegi seda kõige tähtsamat kuningat, neil on igal osariigil oma kuningas ja need siis roteeruvad iga 5 aasta järel, et olla ka kogu Malaisia kuningas :).

Peale ahvipildistamist läksime Kuala Lumpuri linnuparki. Aga mitte sisse. Hazim teadis, et pargi kohvik asub samuti selles alas, kus linnud vabalt ringi lendavad ja sinna minemiseks piletit vaja pole. Läksimegi siis sinna kohvitama. Mõne aja pärast lendaski meie kõrvake puu otsa perekond Hornbill, suur isane ja väike emane. Kohvikutöötajad tõid meile papayat, et saaksime linnukesi käest sööta. Väga vahva elamus ja peaaegu täitsa tasuta. Ülejäänud päeva veetsime Hazimi maja juures suures pargis hiiglaslikul mänguväljakul, mille üle Mann muidugi ütlemata rõõmus oli.

Õhtul korraldas Hazim meile ööseks takso, öösel ärkas koos meiega, ajas Sue üles, et headaega öelda, saatis taksosse ja jälgis, et meid nina pidi ei veetaks. Seda kõike kl 4 hommikul. Uskumatult heasüdamilikud inimesed!

Pool tundi sõitu ja olimegi Johor Bahrus. Malaisia linnas, mis asub otse Singapuri kõrval. Sissejuhatuseks veetsime lennujaama kohvikus tunde, kuna Mann magas kohvikupingil. Mitu tundi linnaliinibussides läbi pehmelt öeldes koleda Johori, tolliformaalsusi mõlemal piiril, olimegi Singapuris. Veel terve hulk aega bussides ja kohtusime Singapuri hiinlasest Glenniga, kelle juures oma Singapuripäevad veetsime. Mannile hakkas Glenn millegipärast kohe meeldima, juba paar minutit peale tutvumist, tahtis ta kohvikus Glenni kõrval istuda, liftis onu kõrval seista jne. Glenn oli ka Manni fänn, juba oli tal varutud Mannile ilus t-särk kingiks ja juba möllasid nad terve õhtu otsa. Jube huvitav! Glenn on üksik varases keskeas mees, kes töötab ühes kohvikus ja ühes restoranis abimanagerina. Paari kuu pärast läheb ta tööle Hiinasse, Šanghaisse, samuti restorani. Glenn oli enamus aega tööl, nii et ringi rallisime me omapäi. Aga kuna ta töötab Saksa restoranis, siis tõi ta meile ühel õhtul musta leiba... kujutage ette, must leib, või ja värske küüslauk :). Te muidugi ei saa aru, milline delikatess see meile oli.

Singapur on ilus. Avar, puhas, kõik vanad majad ilusti korda tehtud ja värvitud. Ma arvan, et nii ilusat Hiinat ja Indiat, kui on Hiinalinn ja Väike India Singapuris, ei õnnestu mujalt maailmast leida. Eriti meeldis meile Väike India, kuna hetkel on käimas deepavali ning kõik oli ehitud. Mingeid erilisi elamusi me Singapurist ei saanud. Kõik ju tegelikult sama, mis Malaisias, ainult puhtam. Nii et mõnes mõttes oli Singapuri külastamine selline linnuke, mille kirja saime. Aga kuna me sealkandis lennukipiletite tõttu juba olime, tasus ära käia.

Kolmapäeval sõitsime jälle mitu tundi liinibussidega, et õhtul Johorist taas lennukile minna. Selle kolmepäevase linniliinibussiralli juures olime me kohutavalt õnnelikud, et saime oma suured kotid jätte lennujaama kappi ja ise hambaharjadega ringi liikuda :). Öösel maandusime Borneo saarel, täpsemalt Kota Kinabalul. Hotell on meil otse kesklinnas, väga mugav ja korralik, nimeks Lavender lodge (kui keegi kunagi siiakanti peaks sattuma). Ümberringi toimub öösel aga kõva inimihude kaubitsemine. Aga meie siis magame, nii et see meid ei häiri! :) Hotell maksab meile ca 200 eek öö, mis on minu meelest päris hea hind. Kota Kinabalu suurim atraktsioon on tavaliselt Kinabalu mägi, mille otsa rändurid ronivad. Meie seda teha ei kavatse. Lugesin kunagi Triinu blogist, kuidas nemad seda mäge vallutasid ja see tundus mulle piisavalt piinarikas, et sama mitte ette võtta, eriti veel Manniga :).

Meie põrutame siit homme edasi Sepiloki poole, kus veedame mõned päevad džunglis. Loodame näha orangut ange ja elevante, ambitsioonikad plaanid! :)