Mõtlik tädi Kota Kinabalus; India templis Singapuris

Malaisia lapsed Kota Kinabalu tänaval

Kota Kinabalu mereäär; Kota Kinabalu turg täis kookoseid ja banaane

Kota Kinabalu mereäär, hetkel uppuv laev ja kohalikud lapsed

Singapuri Väike India deepavalituledes; Singapuri võõrustaja Glenn meie perega

Singapuri populaarses ööelumekas Clarke Quays, üks paljudest lahedalt disainitud baaridest; tädike India templi ees

Unine rikšajuht Singapuris; Mina Clarke Quays

Ilusad majad Singapuri Hiinalinnas

Hiina päiksevarjud ja India pühad kujud Singapuris

Öine Kuala Lumpuri vaade Hazimi ja Sue juures; Mann Singapuri mänguväljakul uue särgiga

Veel üks pilt hornbillist; päikseloojang Kuala Lumpuris Hazimi rõdult

Mees mõttes mošees; Ahvipere

Raudnaskid moslemitena; uhke mošee

Viimane päev Kuala Lumpuris läks väga toredalt. Minu kõht oli jälle valmis uusi vürtsikaid elamusi proovima ja nii alustasime päeva suures katusealuses, kus asus malaide söögikoht. Hiigelpikk buffe´laud, kastmed, ürdid, kalagrillijad... Proovisime railiha süüa. Liha oli pigem nagu linnuliha, mitte kala. Kastmetest oli kõige kummalisem haisev ja tugevamaitseline duriani-tšillikaste. Lisaks proovisime ära haisvad oad, mille kohta Ping ütles, et kui neid sööd, haised kolm päeva järjest, aga pidid väga head neerudele olema. Oad olid nagu oad ikka ja mina ei tundnud mingit haisu ka. Mann vaeseke aga tundis. Nii et preili veetis terve hommikusöögi aja lõhnastatud salvrätik nina eest ja sõi kogu valikust ainult maitsestamata riisi.

Peale hommikusööki külastasime rahvuslikku mošeed, ehk siis kõige tähtsamat pühakoda Malaisias. Oli teine ilus, valge ja kuldne, avar ja jahe. Selga pidime ajama kapuutsiga maani hõlstid. Hazim oli kaasas ja rääkis, kus mis toimub ja kes kuhu maetud on.

Järgmise peatuse tegime pargi ääres, kuna puude otsas istus hulgim armsaid ahve, umbes nagu Pipi omad. Teisel pool teed olid ilusad suured majad, tuli välja, et eelmisele peaministrile pühendatud hooned, sees kõik tähtsat nina puudutav, isegi tema riided välja pandud. Uurisin siis, et kas nad oma kuningaid ka niimoodi austavad, Hazim ütles, et kindlasti mitte. Tuli välja, et neid ei olegi seda kõige tähtsamat kuningat, neil on igal osariigil oma kuningas ja need siis roteeruvad iga 5 aasta järel, et olla ka kogu Malaisia kuningas :).

Peale ahvipildistamist läksime Kuala Lumpuri linnuparki. Aga mitte sisse. Hazim teadis, et pargi kohvik asub samuti selles alas, kus linnud vabalt ringi lendavad ja sinna minemiseks piletit vaja pole. Läksimegi siis sinna kohvitama. Mõne aja pärast lendaski meie kõrvake puu otsa perekond Hornbill, suur isane ja väike emane. Kohvikutöötajad tõid meile papayat, et saaksime linnukesi käest sööta. Väga vahva elamus ja peaaegu täitsa tasuta. Ülejäänud päeva veetsime Hazimi maja juures suures pargis hiiglaslikul mänguväljakul, mille üle Mann muidugi ütlemata rõõmus oli.

Õhtul korraldas Hazim meile ööseks takso, öösel ärkas koos meiega, ajas Sue üles, et headaega öelda, saatis taksosse ja jälgis, et meid nina pidi ei veetaks. Seda kõike kl 4 hommikul. Uskumatult heasüdamilikud inimesed!

Pool tundi sõitu ja olimegi Johor Bahrus. Malaisia linnas, mis asub otse Singapuri kõrval. Sissejuhatuseks veetsime lennujaama kohvikus tunde, kuna Mann magas kohvikupingil. Mitu tundi linnaliinibussides läbi pehmelt öeldes koleda Johori, tolliformaalsusi mõlemal piiril, olimegi Singapuris. Veel terve hulk aega bussides ja kohtusime Singapuri hiinlasest Glenniga, kelle juures oma Singapuripäevad veetsime. Mannile hakkas Glenn millegipärast kohe meeldima, juba paar minutit peale tutvumist, tahtis ta kohvikus Glenni kõrval istuda, liftis onu kõrval seista jne. Glenn oli ka Manni fänn, juba oli tal varutud Mannile ilus t-särk kingiks ja juba möllasid nad terve õhtu otsa. Jube huvitav! Glenn on üksik varases keskeas mees, kes töötab ühes kohvikus ja ühes restoranis abimanagerina. Paari kuu pärast läheb ta tööle Hiinasse, Šanghaisse, samuti restorani. Glenn oli enamus aega tööl, nii et ringi rallisime me omapäi. Aga kuna ta töötab Saksa restoranis, siis tõi ta meile ühel õhtul musta leiba... kujutage ette, must leib, või ja värske küüslauk :). Te muidugi ei saa aru, milline delikatess see meile oli.

Singapur on ilus. Avar, puhas, kõik vanad majad ilusti korda tehtud ja värvitud. Ma arvan, et nii ilusat Hiinat ja Indiat, kui on Hiinalinn ja Väike India Singapuris, ei õnnestu mujalt maailmast leida. Eriti meeldis meile Väike India, kuna hetkel on käimas deepavali ning kõik oli ehitud. Mingeid erilisi elamusi me Singapurist ei saanud. Kõik ju tegelikult sama, mis Malaisias, ainult puhtam. Nii et mõnes mõttes oli Singapuri külastamine selline linnuke, mille kirja saime. Aga kuna me sealkandis lennukipiletite tõttu juba olime, tasus ära käia.

Kolmapäeval sõitsime jälle mitu tundi liinibussidega, et õhtul Johorist taas lennukile minna. Selle kolmepäevase linniliinibussiralli juures olime me kohutavalt õnnelikud, et saime oma suured kotid jätte lennujaama kappi ja ise hambaharjadega ringi liikuda :). Öösel maandusime Borneo saarel, täpsemalt Kota Kinabalul. Hotell on meil otse kesklinnas, väga mugav ja korralik, nimeks Lavender lodge (kui keegi kunagi siiakanti peaks sattuma). Ümberringi toimub öösel aga kõva inimihude kaubitsemine. Aga meie siis magame, nii et see meid ei häiri! :) Hotell maksab meile ca 200 eek öö, mis on minu meelest päris hea hind. Kota Kinabalu suurim atraktsioon on tavaliselt Kinabalu mägi, mille otsa rändurid ronivad. Meie seda teha ei kavatse. Lugesin kunagi Triinu blogist, kuidas nemad seda mäge vallutasid ja see tundus mulle piisavalt piinarikas, et sama mitte ette võtta, eriti veel Manniga :).

Meie põrutame siit homme edasi Sepiloki poole, kus veedame mõned päevad džunglis. Loodame näha orangut ange ja elevante, ambitsioonikad plaanid! :)

Comments (9)

On 17. oktoober 2009 07:25 , Anonüümne ütles ...

Pildid Singapurist on nii puhtad ja kaunid. Olen siiani pidanud lõunamaiseid linnu ikka pisut räpasteks. Aga eks see ongi asjatundmatu inimese seisukoht. Teie piltidelt kiirgab kord ja rahu ja mõnus olemisemeeleolu. Loodame siis, et džunglis näete rahulikke orangutange ja rõõmsalt pasundavaid elevante. H Saaremaalt

 
On 17. oktoober 2009 09:01 , Anonüümne ütles ...

Vaade Hazimi rõdult tekitas tunde nagu kunagi Moskvale vaadates: nii suur, nii palju kodusid ja inimesi, kes kõik elavad enamvähem ühesugust elu ja kõik tahavad kogu aeg süüa....Teie moslemitena olete ikka väga lahedad!Tore, et nad selliseid kostüüme laenutavad. Vatikani väravas võiks ju ka seelikud jagada.Seekord märkasin piltidel kellade sihverplaate - jälle midagi uut. Aga Singapur on tõesti puhas, see lausa torkab silma. Kuidas Glenn sellepeale tuli, et teile musta leiba tuua? Toredat reisi jätku ja olge ikka ettevaatlikud ka! Tervitused kahupealt

 
On 17. oktoober 2009 13:55 , Juc ütles ...

H., eks sul on õigus ka, kõik linnad siin peale Singapuri ongi räpasevõitu. Aga Singapur on ilus, puhas, avar, hele, aga seal on samas võimalik näha Aasia kultuuri. Täna nägime juba rahulikke orangutange ja makaake, väga vahvad kujud!
Kahupea, väga lahe kirjeldis, tõesti tuleb selline tunne. Ja kostüümide laenutamine ka vahva idee. Kellade sihverplaate panin minagi seal tähele, peaasi, et nad ise aru saavad :). Glenniga tuli must leib jutuks, kuna ta rääkis, et töötab Saksa restoranis ja neil on ka pagaritöökoda. Ja siis me küsisime, et kas musta leiba ka tehakse, et meil hirmus igatsus :). Oleme jätkuvalt ettevaatlikud!

 
On 17. oktoober 2009 15:05 , Smilla ütles ...

Tere rännulised,
pildimaterjal taas äärmiselt ülevaatlik ja tore! Eriti meeldis see moslemite pilt, meil oli samamoodi, ainult et roosad ürbid :D
Hoian pöialt, et saate dzhunglis kõik võimaliku ka ära nähtud. Kuidas välja valisite dzhungliretkepakkuja?
Terv
Kairi

 
On 17. oktoober 2009 18:12 , Lennuk ütles ...

Söögijutud ja meeleolu pildid on alati muidugi üle prahi, aga samas mind alati köidab see, kui kirjeldad/räägid peredest, kelle juures peatute!
Jään dzhunglijutte ootama! Ning loodan, et näete palju põnevat!

 
On 17. oktoober 2009 18:14 , Lennuk ütles ...

Ahjaa, see mozheepilt teis on lihtsalt üliarmas!!!

 
On 19. oktoober 2009 08:37 , wips ütles ...

Hindudele tuleb praegu öelda siis Happy Diwali! ehk Head uut aastat!

 
On 19. oktoober 2009 14:16 , Anonüümne ütles ...

Tere, ja tänud meili eest! Saan siin tänu teie reisile Aasia ka endale selgeks. Lugesin laupäeval su blogist, et jõudsite Borneo saarele. Mul just üks töökaaslane läks ka nädalavahetusel kolmeks nädalaks Borneo saarele ja jõudsin juba öelda, et näe, kui kahju, et ma varem ei teadnud, et te ka seal, oleks saanud Eestist paki saata. Hakkasin siis uurima, et kus see saar täpselt asub ja kui suur on ja siis pidin üllatusega wikipediast lugema, et see on maailma suuruselt kolmas saar :) Ilmselt oleks paki üleandmisega raskusi tekkinud.
Ühe eelmise jutu juures olev ettepanek maailmakaardist ja teie erinevatest sihtkohtadest oli väga hea. Kui keegi kaardiga ei taha toetada, siis äkki viitsite oma külastatud kohad märkida sinna Tripadvisori My Travel Map´i. Muidu peame siin ise iga paari nädala tagant näpuga atlases järge ajama :) Üks väike ettepanek veel - kui sul meeles on, võid kirja panna ka selle, kaua te ühest või teisest kohast lennukiga kuhugi sõitsite. Tundub, et kõik kohad on üksteisele väga lähedal ja nagu tiirutaks te siin samas baltikumis ringi, aga kui kaardilt vaatasime, kus Samoa asub, siis oli see ikka äraütlemata kaugel.
Parimate tervitustega! triin (mari õde :))

 
On 19. oktoober 2009 14:41 , Juc ütles ...

Smilla, aitähh. Nägime dzunglis üksjagu, kahjuks elevandid olid minema rännanud kaugele kaugele. Aga pakkujat soovitas Sepiloki hotelli omanik. See on üks väike tegija, aga tõeliselt hea teenindus, pikad sõidud ja ilma teiste külastajateta, täiesti privaatne. Majutus oli koos wc-dušiga, täitsa ok. Jäime väga rahule.
Lennuk, inimesed annavad meie reisile tõeliselt palju vürtsi tõesti. Aga hetkel olen ma inimeste juures elamisest niiiii väsinud, kaifin täielikult oma peret ja eesti keelt :). Aga varsti vast jälle, Vietnamist nt, jaanuaris.
Wips, ütleme ise ja anname ka sinu uueaastaõnnitlused siis edasi :)!
Triin, rõõm sind ka siin näha. Borneo lugu oli küll naljakas. See on suur saar ja veel mägine ka, nii et 300 km bussisõit võttis 6 h aega. Ja ajas pisut südame pahaks :). Aga kaardi võtame ühel hetkel ette, nt Tais kui veidikeseks paiksemaks jääme. Vanadest lendudest niipalju, et Uus-Meremaalt oli Samoale vist 3,5 h, Queenstown-Sydney, Sydney-Brisbane, Brisbane-Cairns kõik lühikesed. Cairns-HK oli pikem, 8 h. HK-KL vist 3 h vms. Ja ülejäänud Malaisia sees lühikesed jälle. nii et olemegi nagu baltikumis. Edaspidi püüan selle info ka jutu sisse lisada.