Mõtlesin eile õhtul oma kokkupakitud kodus und otsides, mida me selle reisi ettevalmistamiseks kõige rohkem teinud oleme. Ükskõik kui palju ma ka end reaalse maailma asjadega ära petta püüdsin, ikka oli selge, et kõige enam oleme unistanud! Mõttes oma reisi läbi mänginud, uidanud tihedates džunglites ja ujunud värvilistes meredes. Mann oli veel hästi pisike, elasime siis veel Tartus, kui unejutuks sai talle kirjeldatud, kuidas me terve perega Aafrikasse sõidame ja seal safaril erinevate loomadega kohtume. Aga tuleb tunnistada tõde, et lisaks sellele suurele unistamisele on tõesti vaja ka üht-teist reaalset ette võtta. Ajendatuna minu esimese postituse kaksikpostituse (aadressil jucjaco.blogspot.com) peale tulnud vastukajast, panen kirja mõned read sellise reisi ettevalmsitustest. Loodan sel teemal veel ja veel lisa pakkuda järgnevatel kuudel ja terve aasta jooksul.
On vaja:
*marsruuti (mitte täpset, aga enam-vähem, kasvõi lihtsalt, milliseid kontinente külastada kavatsed). Meie esialgne plaan oli Lõuna-Ameerika - Okeaania - Austraalia - Aasia - Aafrika. Päris ahne plaan! Aga lennukipiletipakkumisi ja nende hindasid võrreldes ja veidi ajakava vaadates saime aru, et millestki tuleb loobuda. Loobusime siis Aafrikast, kuna meile tundus, et kõige tõenäolisemalt õnnestub meil neist kohtadest tulevikus külastada just Aafrikat. Aasiat muidugi ka, aga Aasia on üks tänuväärne sihtkoht ja sellest me ei soovinud loobuda - odav, huvitav ja soe :).
*ümbermaailma lennukipilet (RTW). Loomulikult on võimalik otsida ka lihtsalt soodsaid pakkumisi ja siis nendega järjest edasi liikuda. Aga nt sellise marsruudi puhul, nagu meil, tuleb RTW kindlasti odavam ja hingerahu maksab ka midagi! RTW piletite hinnad algvad ligi 20000-st kroonist. Selle hinnaga peaks saama Londonist Okeaaniasse ja Aasiasse nt, peatuseid on selle raha eest mõistagi vähe. Internet kubiseb sedasorti infot pakkuvatest lehtedest, proovida võib nt Travelindependent, Roundtheworldflights, Solotraveller, Gapyear jms veebilehti. Või toksida Google-sse otsisõnad, nagu nt "RTW flights", "RTW tickets" või "Gapyear". Parimad piletid (eriti praegusel ajal, mil iial ei tea, kas mõni väiksem, või miks mitte ka suurem, lennufirma paari kuu pärast veel tegutseb) on need, mida pakuvad suuremad lennuallianssid, nt Star Alliance (sisaldab ka Aafrika võimalust), OneWorld (meie valik, parim, kui soovite külastada ka Lõuna-Ameerikat), pisut väiksemad SkyTeam ja Great Escapade. See tähendab ka, et on oluliselt rohkem lennuliine ja võimalusi valida sihtkohti ja kuupäevi. Lisaks pakuvad ümbermaailma võimalusi ka väiksemad pakkujad, nt Qantas ja British Airways kahepeale. Peale põhjalikku neile ja teistel lehekülgedel surfamist otsustasime OneWorld Exploreri 4 kontinendi pileti.
Lastega reisides tuleb arvestada, et lennukipilet maksab ka mõneaastasele 75% põhihinnast, koos lennujaamamaksudega, mis on lastele ja täiskasvanutele ühesuurused, tähendab see, et lapsepileti lõpphind on ca 85% täishinnast.
* Muud lennud. Suured lennufirmad viivad enamasti suurematesse linnadesse. Kuna vahemaad paljudes riikides on tohutud (Brasiilia ja Austraalia kui eriti ekstreemsed näited), on kohapeal hea edasi liikuda odavlendudega. Meie näiteks ostsime AirAsia „tasuta” kampaania ajal (kõik piletid olid müügil vaid lennujaamamaksude eest) piletid Malaisia, Filipiinide, Tai ja Vietnami vahel. Tänud M.-le väga kasuliku vihje eest. Odavlendude nimekirja koos nende tegevuspiirkondadega leiate siit.
*Vaktsineerimised. Kalkulatsioonide jaoks võib leheküljelt www.vaktsiin.ee järgi vaadata, millised soovitused külastatavate maade osas on. Aga tegelik seis tuleb kõige kiiremini välja, kui panete kinni aja reisinõustaja juurde. Räägite talle, kuhu teie reis teid viia võiks ja ta ütleb täpselt, milliseid vaktsiine vaja on. Tegu on päris täppisteadusega, nt Amazoni puhul on malaariatablette vaja, samuti on väike malaariaoht olemas Campo Grande poolses Pantanali osas, Campo Grande do Sul poolses Pantanali osas väidetavalt malaaria tablette vaja ei ole. Nii et see ettevõtmine tuleks jätta selleks ajaks, kui marsruut enam-vähem juba selge on. Samas mitte päris viimaseks nädalaks, sest paljud vaktsiinid ei hakka kohe mõjuma. Meie puhul oli vaja poole vähem süste, kui esialgsed oma pea ja interneti abil tehtud arvutused näitasid.
* Viisad. Õnneks ei ole paljude riikide jaoks enam viisasid vaja. Ja paljud riigid, kes siiski viisat nõuavad, väljastavad neid piirilt (Indoneesia) või interneti kaudu (nt Kambodža, Vietnam). Mitmed riigid lubavad meil eestlastel 90 päeva oma pinnal ilma viisata viibida (nt Argentiina, Tšiili, Uus-Meremaa, HongKong, Macau, Malaisia, Jaapan, Filipiinid (üldse ilma), Singapur (30 p), Austraalia). Austraalia puhul ei tohi ainult unustada, et minimaalselt 2 nädalat enne riiki sisenemist tuleb end internetis registreerida. Meie marsruudile jäi 3 murelast – Brasiilia (muud muret pole, kui et tuleb taotleda ligi 300 eek maksev viisa), Tai (riiki tuleb siseneda 3 või 6 kuu jooksul peale taotlemist, seega peame taotlema teel olles) ja Hiina. Hiina saatkonnast saadud info kohaselt on Eesti kodanikul võimalik viisat saada ainult Eesti saatkonnast. Postiga ei ole seda võimalik saada. Ja niipalju ette, kui meil vaja, ei ole ka võimalik (viisa kaotab samuti kehtivuse, kui riiki ei sisene, nagu Tai puhulgi). Meie kavatseme selle viisa kuidagi siiski teel olles saada. Optimistid!
* Paberimajandus. Siit tulev info põhineb paljuski Triinu tähelepanekutel. Usaldusväärsetele inimestele tuleb teha notariaalsed volitused, et ajada asju kinnisvaraga, teostada kõiki pangatoiminguid ja kätte saada dokumente. Korraldada pankadega asjad nii, et limiidid oleksid suured, kasutada saaks nii telefoni- kui internetipanka, kontod, kaardid ja krediitkaardid oleksid erinevates pankades ja raha jaotuks ka nende vahel. Passide kehtivus tuleb üle kontrollida, vajadusel taotleda rahvusvahelised juhiload. Dokumentidest oleks mõistlik teha ka koopiad, võtta need kaasa, riputada need ka enda meilikontosse veebi üles. Kaasa tuleb teha hulk passipilte. Kogu reisi ajaks tuleb kindlasti teha korralik kindlustus. Selles osas on jälle üks hea lugemine Triinu kindlustuseotsingutest. Tema soovitatud WorldNomads sobib eriti hästi, kui harrastate ekstreemsporti. Odavama võimaluse, mis katab ka erinevadi spordialasid, võib leida www.roundtheworldflights.com ja uurida tasub mõistagi ka kohalikelt pakkujatelt. Aga, lugege tingimused kindlasti läbi ja jälgige ka hüvitiste summasid. Tuleb tunnistada, et kindlustus on meil hetkel veel tegemata asjade nimekirjas.
* Reisiapteek. Infot saab nt siit ja siit. Perearstilt tuleb võtta retsept võimalikult universaalsete antibiootikumide jaoks, allergiaravimile, vajadusel rasestumisvastastele ravimitele ja malaariaravimile.
* Eelarve. See on täitsa individuaalne teema. Orienteeruvaid maksumusi riigiti saab vaadata siit, kalkulaatoreid leiab siit ja siit. Enne reisi kulubki lennukipiletitele, vaktsineerimistele, viisadele, reisiapteegile, kindlustusele. Kui midagi vajalikku puudu on, siis veel nt seljakottidele (kogenud reisijad väidavad, et üle 60 l inimese kohta ei ole mõtet kindlasti osta), fotokas-läpakas-kaamera-jms, sobivale riietusele jms. Riietuse, apteegi ja kottide osas annab head ja põhjalikku nõu seesama Travelindependent.info. Reisi ajaks ette nähtud raha soovitatakse jaotada riikide vahel ja omakorda päevade peale. Kui siis kuskilt midagi üle jääb, saab selle kanda üle järgmistele päevadele. Nii ei teki poole aasta peal seisu, kus raha on otsas ja pool maad alles ees. Eks näis, kuidas meil see välja tuleb. Ka soovitatakse pidada terve teekonna jooksul põhjalikku kulude ülevaadet.
* Majutus. Reisi osas tuleb välja mõelda, kus ööbite. Majutus moodustab mõistagi eelarvest suure osa, nagu transportki. Üksikreisijal on soodne ööbida hostelite „magalas” (dorms), kus ei tule maksta mitte toa eest, vaid ühe voodi eest suures paljude vooditega toas. Kui reisite perega, siis ei pruugi see kõige odavam variant olla. Odavad hotellid, kus maksta tuleb toa pealt, võib sellisel juhul isegi soodsam võimalus olla. Aasias maksab kahene tuba laia voodi, wc, teleks ja dušiga isegi alla 100 krooni, nii et seal ei ole mõtet hosteleid taga ajama hakata. On ka soodsam ja huvitavam võimalus, mida meie kavatseme palju kasutada – sellised tänuväärsed organisatsioonid, nagu Hospitalityclub ja Couchsurfing (neid on veel, nt vanim omataoline Servas, aga mina selle liige ei ole ja sellest suurt ei tea). Põhimõte on neil ühesugune – sajadtuhanded toredad inimesed üle maailma avavad oma koduukse reisimeestele ja lasevad neil enda juures tasuta ööbida. Aga, siin on üks aga – tegu ei ole tasuta hotelliga. Tegu on kultuurivahetusega (mida meie just otsimegi). Külastajad peavad enda võõrustajatega aega veetma, õhtust sööma, ise õhtusööki pakkuma jne. Meile see sobib hästi, kuna soovimegi kohalikust elust osa saada, mitte veeta aega hotellides, mis on igal pool üle maailma sarnased. Loomulikult soovime aegajalt privaatsust ja igal pool ei õnnestu kindlasti ka võõrustajaid leida, nii et tuleb leida ka huvitavaid hosteleid ja külalistemaju. Soovitan tekitada väikse „mustade päevade” kassa. Seda selleks, et kui parajasti oled väsinud, tüdinud või tõbine, saaks aja maha võtta, minna veidi ilusamasse ja uhkemasse hotelli ja seal uut jõudu koguda! Kui viibida ühes riigis ja ühes linnas rohkem kui nädal-paar, võib mõelda ka korteri rentimisele. Nt Rios maksaks Copacabanal 1 magamistoaga külaliskorteri rent ca 10000 eek. Tais jälle võid koos maksudega saada 3000 eek eest kobeda korteri. Uus-Meremaal ja Austraalias on hinnad muidugi hoopis teistsugused.
* Toit. Aasta aega restoranis süüa on ilmselgelt hirmus kallis. Välja arvatud odavamate Aasia maade puhul, kus tänavaäärsetes söögikohtades saad 10 krooniga kõhu täis. Ise kohalikust toorainest süüa teha on hea võimalus kokku hoida ja (eriti minusuguse jaoks) kohutavalt põnev. Sellist võimalust pakuvad hostelid, külaliskorterid ja muidugi ka enamus võõrustavaid peresid.
* Mida kohapeal ette võtta. Selles osas ei saa siia praktiliselt midagi kirjutada. Inimesed ja nende huvid on nii erinevad, et nõu anda oleks vale. Mina tahan näha loodust, kohalikku kultuuri, maitsta roogasid, kuulata muusikat, näha tantse ja turgusid. Eelmises postitused mainitud Triin otsis muuhulgas huvitavaid sukeldumiskohti ja –koolitusi. Mõni inimene soovib käia läbi kõik muuseumid ja kirikud. Teine jälle soovib veeta ööd parimates ööklubides. Kolmas proovida ära kõik võimalikud ekstreemspordialad. Siinkohal ainult niipalju, et internet on suur ja lai ning Google suurepärane abimees.
On vaja:
*marsruuti (mitte täpset, aga enam-vähem, kasvõi lihtsalt, milliseid kontinente külastada kavatsed). Meie esialgne plaan oli Lõuna-Ameerika - Okeaania - Austraalia - Aasia - Aafrika. Päris ahne plaan! Aga lennukipiletipakkumisi ja nende hindasid võrreldes ja veidi ajakava vaadates saime aru, et millestki tuleb loobuda. Loobusime siis Aafrikast, kuna meile tundus, et kõige tõenäolisemalt õnnestub meil neist kohtadest tulevikus külastada just Aafrikat. Aasiat muidugi ka, aga Aasia on üks tänuväärne sihtkoht ja sellest me ei soovinud loobuda - odav, huvitav ja soe :).
*ümbermaailma lennukipilet (RTW). Loomulikult on võimalik otsida ka lihtsalt soodsaid pakkumisi ja siis nendega järjest edasi liikuda. Aga nt sellise marsruudi puhul, nagu meil, tuleb RTW kindlasti odavam ja hingerahu maksab ka midagi! RTW piletite hinnad algvad ligi 20000-st kroonist. Selle hinnaga peaks saama Londonist Okeaaniasse ja Aasiasse nt, peatuseid on selle raha eest mõistagi vähe. Internet kubiseb sedasorti infot pakkuvatest lehtedest, proovida võib nt Travelindependent, Roundtheworldflights, Solotraveller, Gapyear jms veebilehti. Või toksida Google-sse otsisõnad, nagu nt "RTW flights", "RTW tickets" või "Gapyear". Parimad piletid (eriti praegusel ajal, mil iial ei tea, kas mõni väiksem, või miks mitte ka suurem, lennufirma paari kuu pärast veel tegutseb) on need, mida pakuvad suuremad lennuallianssid, nt Star Alliance (sisaldab ka Aafrika võimalust), OneWorld (meie valik, parim, kui soovite külastada ka Lõuna-Ameerikat), pisut väiksemad SkyTeam ja Great Escapade. See tähendab ka, et on oluliselt rohkem lennuliine ja võimalusi valida sihtkohti ja kuupäevi. Lisaks pakuvad ümbermaailma võimalusi ka väiksemad pakkujad, nt Qantas ja British Airways kahepeale. Peale põhjalikku neile ja teistel lehekülgedel surfamist otsustasime OneWorld Exploreri 4 kontinendi pileti.
Lastega reisides tuleb arvestada, et lennukipilet maksab ka mõneaastasele 75% põhihinnast, koos lennujaamamaksudega, mis on lastele ja täiskasvanutele ühesuurused, tähendab see, et lapsepileti lõpphind on ca 85% täishinnast.
* Muud lennud. Suured lennufirmad viivad enamasti suurematesse linnadesse. Kuna vahemaad paljudes riikides on tohutud (Brasiilia ja Austraalia kui eriti ekstreemsed näited), on kohapeal hea edasi liikuda odavlendudega. Meie näiteks ostsime AirAsia „tasuta” kampaania ajal (kõik piletid olid müügil vaid lennujaamamaksude eest) piletid Malaisia, Filipiinide, Tai ja Vietnami vahel. Tänud M.-le väga kasuliku vihje eest. Odavlendude nimekirja koos nende tegevuspiirkondadega leiate siit.
*Vaktsineerimised. Kalkulatsioonide jaoks võib leheküljelt www.vaktsiin.ee järgi vaadata, millised soovitused külastatavate maade osas on. Aga tegelik seis tuleb kõige kiiremini välja, kui panete kinni aja reisinõustaja juurde. Räägite talle, kuhu teie reis teid viia võiks ja ta ütleb täpselt, milliseid vaktsiine vaja on. Tegu on päris täppisteadusega, nt Amazoni puhul on malaariatablette vaja, samuti on väike malaariaoht olemas Campo Grande poolses Pantanali osas, Campo Grande do Sul poolses Pantanali osas väidetavalt malaaria tablette vaja ei ole. Nii et see ettevõtmine tuleks jätta selleks ajaks, kui marsruut enam-vähem juba selge on. Samas mitte päris viimaseks nädalaks, sest paljud vaktsiinid ei hakka kohe mõjuma. Meie puhul oli vaja poole vähem süste, kui esialgsed oma pea ja interneti abil tehtud arvutused näitasid.
* Viisad. Õnneks ei ole paljude riikide jaoks enam viisasid vaja. Ja paljud riigid, kes siiski viisat nõuavad, väljastavad neid piirilt (Indoneesia) või interneti kaudu (nt Kambodža, Vietnam). Mitmed riigid lubavad meil eestlastel 90 päeva oma pinnal ilma viisata viibida (nt Argentiina, Tšiili, Uus-Meremaa, HongKong, Macau, Malaisia, Jaapan, Filipiinid (üldse ilma), Singapur (30 p), Austraalia). Austraalia puhul ei tohi ainult unustada, et minimaalselt 2 nädalat enne riiki sisenemist tuleb end internetis registreerida. Meie marsruudile jäi 3 murelast – Brasiilia (muud muret pole, kui et tuleb taotleda ligi 300 eek maksev viisa), Tai (riiki tuleb siseneda 3 või 6 kuu jooksul peale taotlemist, seega peame taotlema teel olles) ja Hiina. Hiina saatkonnast saadud info kohaselt on Eesti kodanikul võimalik viisat saada ainult Eesti saatkonnast. Postiga ei ole seda võimalik saada. Ja niipalju ette, kui meil vaja, ei ole ka võimalik (viisa kaotab samuti kehtivuse, kui riiki ei sisene, nagu Tai puhulgi). Meie kavatseme selle viisa kuidagi siiski teel olles saada. Optimistid!
* Paberimajandus. Siit tulev info põhineb paljuski Triinu tähelepanekutel. Usaldusväärsetele inimestele tuleb teha notariaalsed volitused, et ajada asju kinnisvaraga, teostada kõiki pangatoiminguid ja kätte saada dokumente. Korraldada pankadega asjad nii, et limiidid oleksid suured, kasutada saaks nii telefoni- kui internetipanka, kontod, kaardid ja krediitkaardid oleksid erinevates pankades ja raha jaotuks ka nende vahel. Passide kehtivus tuleb üle kontrollida, vajadusel taotleda rahvusvahelised juhiload. Dokumentidest oleks mõistlik teha ka koopiad, võtta need kaasa, riputada need ka enda meilikontosse veebi üles. Kaasa tuleb teha hulk passipilte. Kogu reisi ajaks tuleb kindlasti teha korralik kindlustus. Selles osas on jälle üks hea lugemine Triinu kindlustuseotsingutest. Tema soovitatud WorldNomads sobib eriti hästi, kui harrastate ekstreemsporti. Odavama võimaluse, mis katab ka erinevadi spordialasid, võib leida www.roundtheworldflights.com ja uurida tasub mõistagi ka kohalikelt pakkujatelt. Aga, lugege tingimused kindlasti läbi ja jälgige ka hüvitiste summasid. Tuleb tunnistada, et kindlustus on meil hetkel veel tegemata asjade nimekirjas.
* Reisiapteek. Infot saab nt siit ja siit. Perearstilt tuleb võtta retsept võimalikult universaalsete antibiootikumide jaoks, allergiaravimile, vajadusel rasestumisvastastele ravimitele ja malaariaravimile.
* Eelarve. See on täitsa individuaalne teema. Orienteeruvaid maksumusi riigiti saab vaadata siit, kalkulaatoreid leiab siit ja siit. Enne reisi kulubki lennukipiletitele, vaktsineerimistele, viisadele, reisiapteegile, kindlustusele. Kui midagi vajalikku puudu on, siis veel nt seljakottidele (kogenud reisijad väidavad, et üle 60 l inimese kohta ei ole mõtet kindlasti osta), fotokas-läpakas-kaamera-jms, sobivale riietusele jms. Riietuse, apteegi ja kottide osas annab head ja põhjalikku nõu seesama Travelindependent.info. Reisi ajaks ette nähtud raha soovitatakse jaotada riikide vahel ja omakorda päevade peale. Kui siis kuskilt midagi üle jääb, saab selle kanda üle järgmistele päevadele. Nii ei teki poole aasta peal seisu, kus raha on otsas ja pool maad alles ees. Eks näis, kuidas meil see välja tuleb. Ka soovitatakse pidada terve teekonna jooksul põhjalikku kulude ülevaadet.
* Majutus. Reisi osas tuleb välja mõelda, kus ööbite. Majutus moodustab mõistagi eelarvest suure osa, nagu transportki. Üksikreisijal on soodne ööbida hostelite „magalas” (dorms), kus ei tule maksta mitte toa eest, vaid ühe voodi eest suures paljude vooditega toas. Kui reisite perega, siis ei pruugi see kõige odavam variant olla. Odavad hotellid, kus maksta tuleb toa pealt, võib sellisel juhul isegi soodsam võimalus olla. Aasias maksab kahene tuba laia voodi, wc, teleks ja dušiga isegi alla 100 krooni, nii et seal ei ole mõtet hosteleid taga ajama hakata. On ka soodsam ja huvitavam võimalus, mida meie kavatseme palju kasutada – sellised tänuväärsed organisatsioonid, nagu Hospitalityclub ja Couchsurfing (neid on veel, nt vanim omataoline Servas, aga mina selle liige ei ole ja sellest suurt ei tea). Põhimõte on neil ühesugune – sajadtuhanded toredad inimesed üle maailma avavad oma koduukse reisimeestele ja lasevad neil enda juures tasuta ööbida. Aga, siin on üks aga – tegu ei ole tasuta hotelliga. Tegu on kultuurivahetusega (mida meie just otsimegi). Külastajad peavad enda võõrustajatega aega veetma, õhtust sööma, ise õhtusööki pakkuma jne. Meile see sobib hästi, kuna soovimegi kohalikust elust osa saada, mitte veeta aega hotellides, mis on igal pool üle maailma sarnased. Loomulikult soovime aegajalt privaatsust ja igal pool ei õnnestu kindlasti ka võõrustajaid leida, nii et tuleb leida ka huvitavaid hosteleid ja külalistemaju. Soovitan tekitada väikse „mustade päevade” kassa. Seda selleks, et kui parajasti oled väsinud, tüdinud või tõbine, saaks aja maha võtta, minna veidi ilusamasse ja uhkemasse hotelli ja seal uut jõudu koguda! Kui viibida ühes riigis ja ühes linnas rohkem kui nädal-paar, võib mõelda ka korteri rentimisele. Nt Rios maksaks Copacabanal 1 magamistoaga külaliskorteri rent ca 10000 eek. Tais jälle võid koos maksudega saada 3000 eek eest kobeda korteri. Uus-Meremaal ja Austraalias on hinnad muidugi hoopis teistsugused.
* Toit. Aasta aega restoranis süüa on ilmselgelt hirmus kallis. Välja arvatud odavamate Aasia maade puhul, kus tänavaäärsetes söögikohtades saad 10 krooniga kõhu täis. Ise kohalikust toorainest süüa teha on hea võimalus kokku hoida ja (eriti minusuguse jaoks) kohutavalt põnev. Sellist võimalust pakuvad hostelid, külaliskorterid ja muidugi ka enamus võõrustavaid peresid.
* Mida kohapeal ette võtta. Selles osas ei saa siia praktiliselt midagi kirjutada. Inimesed ja nende huvid on nii erinevad, et nõu anda oleks vale. Mina tahan näha loodust, kohalikku kultuuri, maitsta roogasid, kuulata muusikat, näha tantse ja turgusid. Eelmises postitused mainitud Triin otsis muuhulgas huvitavaid sukeldumiskohti ja –koolitusi. Mõni inimene soovib käia läbi kõik muuseumid ja kirikud. Teine jälle soovib veeta ööd parimates ööklubides. Kolmas proovida ära kõik võimalikud ekstreemspordialad. Siinkohal ainult niipalju, et internet on suur ja lai ning Google suurepärane abimees.
Lisa ja parandused tulevikus!
12:25 |
Category:
Ettevalmistused
|
0
comments
Comments (0)