Uisulugu sai alguse nii, et enne reisi Tartus hoogu võttes pakkusime Mannile välja, et võiks Lõunakeskusesse uisutama minna. Talle need väiksed kleidikestes uisutajad seal nii meeldisid, et ta oli kohe suurima heameelega nõus. Aga kui uisud alla ja jääle sai, siis oh seda kisa. Veetsime seal hallis vast kohe oma 3 minutit. Ei jäänud muud üle kui ära minna.

Esmaspäeval Santiagos oma uude koju jõudnud, nägi Mann seina peal iluuisutajate pilti. Niikui meie perenaine Katy seda märkas, ütles ta, et "vaat see on üks asi, mida me võiksime koos teha"! Meie ütlesime, et see oleks tore küll, aga kestaks arvatavasti ainult 2 minutit. Ja Katy ütles: "Ärge muretsege, küll mina temaga töötan!". Tuli välja, et Katy oli kuni 16-aastaseni tõsine iluuisutaja (seda küll USA-s, mitte Tšiilis, kuna tema poolameerika-pooltšiili pere saadeti Pinochet´ajal põhimõtteliselt riigist välja). Siis sattus ta Brasiiliasse vahetusõpilaseks ja "avastas, et peale lehtsalati on maailmas ka šokolaad", nagu ta ise ütleb. Sellest hetkest pühendus ta küll õpingutele (lõpetas ajaloo bakalaureuse, majandusmagistri ja siis otsustas hoopis juristiks õppida), aga uisutamine on talle nii südamelähedane, et seda on kõikjalt näha. Tema kodus on uidutajate pildid, tema särgil on uisupildid, tema märkmepaberil on uisupildid, tema postkastis on uisuajakirjad ja alati, kui ta reisib, reisivad uisud kaasa, et saaks heal jääl mõned tiirud teha. Santiago jää oli täpselt selline, nagu meil vanasti Pringi tiigi peale tekkis - parasjagu mittelibe, et oma esimesed sõidud teha. Ja Katty tegi Manniga imet. Esimesed ringid hoidis Katty Mannil kehast kinni, siis kahest käest, siis ühest käest ja enne kui me arugi saime, liikus Mann ise oma jalgadel ja oma uiskudel uhkelt meie poole, ilma igasuguse toeta. Uskumatu! Mann ei kukkunud kordagi ja kõht oli tal koguaeg naerust kõver. Iga mõne aja järel haaras Katy Manni kaenlasse ja tegi hirmkiireid keerutusi või uisutas tuule vihina saatel koos Manniga ühest saali otsast teise. Nii et saame vabalt öelda, et Mann õppis Tšiilis uisutama.

Mann kõht kõveras; esimesed ringid möödusid nii

Edasi kätest hoides; Ja juba uisutaski Mann ise
Katy on siin kuulus kuju. Kuna siin maal rohkem iluuisutajaid ei ole ja kuna juba teist hooaega on eetris "Tantsud tähtedega" sarnane uisutamissaade, siis on Katy mõlemal aastal olnud saate žüriis see õel žüriiliige. Muul ajal tegeleb mitme haridusega Katy hoopis konverentsitõlgete tegemisega, pidavat palju huvitavam olema, kui juura. :)

Puidukunstnik Dominikaani kloostri käsitöölisekülas; Henri ja Mann, taamal Santiagot
ümbritsevad mäed; Dominikaani klooster, taevas jumalik valgus :)

Ülejäänud aja oleme siin ainult Manni lõbustanud. Terve esmaspäeva veetsime mänguväljakuid külastades (meie esialgselt plaanitud park oli kinni ja midagi uut ei viitsinud ka välja mõelda), teisipäeval külastasime hiiglaslikku laste interaktsiivset muuseumi (MIM), mis on nagu meie Ahhaa, aga hoopis suurem. Kõik oli vinge, ainult koolivaheaeg oli sinna miljon inimest toonud ning kõik info oli hispaania keeles. Väga raske oli Mannile seletada, millega tegu, kui isegi hästi aru ei saanud. Hiljem külastasime veel ühe kaubanduskeskuse minilõbustusparki. Eile hommikul käisime Dominikaani kloostris, mis ise ei ole turistidele vaatamiseks avatud, aga mille külje all asuv käsitööliste küla (kus on nii poed, kui ateljeed) on avatud ja ootab kõiki uurima-ostma. Eriti põnev oli üks naisterahvas, kes oli põlisrahvastelt õppinud nende puutöönippe ning nüüd meisterdas seal Mapuchede ja Onade kujusid. Mapuched elavad praegugi siit veidi lõunapool, aga Onad (nime Ona, panid neile valged inimesed, ise kutsusid nad end Selk´nam) surid välja. Nad elasid Tšiili lõunatipus, käredas külmas. Aga elasid täiesti alasti, katsid end ainult loomarasvaga. Kui valged inimesed tulid, leidsid nad, et nii ei ole sünnis. Panid indiaanlased riidesse, aga riiete sees olid lestad vms. Igatahes Onade organism ei olnud selle kõigega harjunud ja välja nad surid. Aa, üks huvitav asi nende kohta veel, mida rääkis Katy, Onad sõitsid merd puust kanuudes, mille keskele nad sooja saamiseks lõkke tegid! See lugu võis tegelikult käia mõnede teiste kohalike indiaanlaste kohta, kuna mina lugesin, et Onasid kutsuti ka "jala indiaanlasteks", kuna nad ei kasutanud ei kanuusid ega hobuseid. Eks teadlased teavad paremini, meie kuulsime igatahes selliseid lugusid! :)

Täna lähme Concha y Toro veinimõisasse ning õhtul lubas Katy meid ühte kohalike söögikohta viia ja demonstreerida, et kohalik köök on väga maitsev! :)

Comments (7)

On 23. juuli 2009 22:29 , Eva ütles ...

Tsau! Küll on lahe, et Katy Mannile uisutamise ära õpetas (fotod on väga kiftid). Ausalt öeldes ei saa ma täpselt aru, kuidas tal see õnnestus - ehk oli asi selles,et Katyst endast õhkus jääl olles õnnetunnet ja ta tundis ennast uiskudel nagu "kala vees". Igatahes supertore! Oskus kogu eluks! Nüüd on Mannil juba kaks ametit, mille vahel valida - kas baleriin või iluuisutaja :)
Väga põnev, et Katy Tsiilis nii tuntud tegelane on. Kui see saade, mille kohtunik ta on, on vähemalt pooltki nii popp, kui meie Tantsud tähtedega, siis kujutan ette, et tänaval liikudes vaadatakse teile vist pidevalt järele.
Küll need valged inimesed võivad olla ikka lollid oma nõudmistega. Pean silmas seda lugu nendest vaestest Onadest, kellele hilbud selga sunniti ja nad niimoodi haigused kallale said. Väga kurb lugu.


Naudinguterohket veinimõisa külastust soovides (ja sellest käigust ülevaadet ootama jäädes),
Eva-U & CO

 
On 24. juuli 2009 01:19 , Juc ütles ...

Tead, mulle tundub, et inimesest, kes end jääl hästi tunneb,lihtsalt õhkub seda kindlust, mida algajal vaja läheb. Selles suhtes ei ole mina just parim uisutamiskaaslane :). Sama värk oli Mannil minuga suurtes lainetes (mida mina vana argpüks kardan) - minuga ei julgenud, aga vana surfihundi Katyaga lõbutses lainetes tundide viisi. Väga huvitav fenomen.
Tuntuse kohta ütleb Katy, et kui saade käib ja 2 ndl peale seda, on ta megakuulus. See saade on samasugune hitt siin nagu meie oma meil. Aga siis peale 2 ndl kõik unustavad ta :).
Onadest on kahju jah. Aga samas ei olnud see kindlasti kõige jubedam asi, mida valged siin mandril indiaanlastega tegid. Veinimõis oli super. Kirjutan sellest kindlasti!

 
On 24. juuli 2009 06:43 , Anonüümne ütles ...

Uued oskused on vahvad. Mann saab nüüd kogu elu öelda, kui ma ükskord Tšiilis uisutama õppisin. Ma arvan, see on temale väga oluline seik. H Saaremaalt

 
On 24. juuli 2009 07:45 , Anonüümne ütles ...

Olen üsna kindel, et uisutamine ei käinud teil reisiplaane tehes üldse peast läbi. No vahva! Tervitused kahupealt.

 
On 24. juuli 2009 07:50 , Juc ütles ...

H., oi, Mann on üliuhke oma uue oskuse üle. Loodetavasti on see nagu jalgrattasõit, et ei lähe meelest ära.
Kahupea, sa ka tööle jõudnud. Meie hakkame just magama minema :). Selles on sul küll õigus, et uisutamist me just ei planeerinud! Aga jube vahva seik oli küll!

 
On 24. juuli 2009 12:34 , evake ütles ...

Tere kallikesed. Esmalt soovin ilusat ja magusat und:) Mannile 5 punkti, kõike ikka saab kui tahta:) Mannil on juuksed nii pikaks kasvanud, väga ilus. Meil siin endiselt, sajab ja paistab natuke päikest. Mina lähen täna Tuuliki juubelile, eu lõppe need üritused ka veel:) Kolmapäeval käisime Ivo 60 juubelikontserdil, mega lahe oli, rahvast oli ka palju, andres, lembi oli, ema ja taivo, kairet ja benno ja palju tuttavaid veel. Ema pidi minema teisipäeval soome tagasi aga esmaspäeval käis meil saunas ja kukkus lavaruumis nii õnnetult, et nüüd on käsi lahases, mingi rebend. Vabalt 10 päeva käsi kaelas. Hea et peaga vastu kerist ei kukkunud, mul jäi süda seisma. Aga muidu on korras, taivo aitab riidesse ja teeb söögid:) Alondra magab hetkel ja alex läks naabripoistega mängima. Mina lähen varsti uisutama ja siis viin õhtul lapsed vanaema juurde, marju pidi ka sinna minema, aitab hoida, tõsta ta küll ei saa aga seltsiks ikka vanaemale. Olge siis lahedad ja mul ikka nii hea meel et teil nii toredad inimesed on ees. Kallistused ka!

 
On 25. juuli 2009 08:48 , Juc ütles ...

Evake, aitähh unesoovide eest. Sa küll soovisid juba eile, aga hetkel lähme jälle magama :). Mannil juuksed pikad jah, ta nii unistab, et kui tagasi jõuame, on tal kohe hästi hästi pikad. Marjuga küll jube jama. Aga, pole halba ilma heata - 1. saab kauem kodus olla ja 2. saab ka end teenindada lasta vahelduseks :). Eksju! Muide, mida Alondra juba teeb? Ja veel, mõned vidinad, mis me saatsime, on mu ema juures. Andsime sinu numbri, nad helistavad ja toovad millalgi järnevate nädalate jooksul sinu juurde ära. Hoia siis telefon enda ligi vahelduseks! :) Tervitused ja kallistused teilegi!