Täiesti hullumeelne, see lihakogus, mille need argentiinlased endale sisse ajavad. Mul on tunne, et ma olen ise ka üks lihapall, kui siit nädala pärast edasi liigun. Kui restorani lähed, siis on suur segagrill kindel laks. Kõige hullem on see, et mulle see nende liha ei maitse, nad lõikavad seda kuidagi imelikult nii et tulemus on ühtlasi kuiv ja kiuline/nätske. Aga õnneks on siin ka palju muud, mis keele alla viib. Ja ma ausõna ei liialda, kui ütlen, et õhtusööki serveeritakse siin 23-24. Eile alustasime lausa 24. Jube imelik on magama minna, kui kõht on just täis vitsutatud.
Aga muidu oleme nüüd täiesti teises Argentiinas ja meil on väga mõnus olemine. Elame Escobaris, Buenos Airesest ca 1 h autosõidu kaugusel, suures majas koos Paola, Gastoni ja nende laste Sol´i (9 a) ja Bautistaga (5 a). Maja asub countryclubis, keset vaikust, rahu, loodust, öösiti ringi jooksvaid jäneseid, põnevaid linde, jõgesid ja järvesid. Mann on 7-ndas taevas, kuna tal on Sol, kellega mängida ja Solil on terve kast printsessikleite, mida Mann kordamööda selga ajab. Pere peab 4-a väikest hilbupoodi lähedalolevates linnakestes. Enne suurt Argentiina majanduskriisi töötas Paola autorendifirmas ja Gaston Calvin Kleinis, aga nagu paljud teised, kaotasid ka nemad kriisi ajal töö (ja korraga). Nii otsustasidki nad loobuda oma Buenos Airese korterist ja kolida siia Escobari külje alla, majja, mis esialgu oli ehitatud nädalalõppude ja suve tarvis. Paolal on kadestamisväärne hobi - ta otsib kokku odavat vanakraami ja restaureerib seda. Ja ta on selles uskumatult hea. Gastoni hobi ja kiindumus on jalgpall ning eriliseks objektiks Argentiina jalgpalliklubi Boca Juniors. Kuigi Gaston inglise keelt ei räägi, suudavad nad Henriga suurepäraselt jalgpalli teemadel arutada. Huvitav fenomen! Gaston on äärmiselt muhe tegelane, alati rõõmus nägu peas. Henri oleks vast temaga staadionilegi võinud jalkat vaatama minna, aga siin on staadionid suletud ja seda seagripi tõttu. Sellesse jamasse ma teid veel pühendanud ei olegi, et siin on asi tõsine - koolivaheaeg algas seagripi tõttu 2 nädalat varem, pangaautomaadijärjekorrad moodustuvad õue, inimesed üksteisest 2 m kaugusel seismas ja poed on alkoholiga desinfitseerimisvahenditest tühjaks ostetud. Hull värk. Meie kasutame koos oma perega rõõmsalt iga veidi aja tagant desinfitseerimisgeeli ja rõõmustame laste pika koolivaheaja üle.
Ah jaa, peaaegu unustasin. Meil elab veel Norma, väikest kasvu 20-aastane boliivlanna, kes on siin koduabiline. Ta on tõeliselt vaikne ja meeldiva olemisega ning Paola ütleb, et väga töökas ka. Kui te Normat näeksite, arvaksite te kohe, et ta on Boliiviast. Sellist nägu kohe. Enne Normat olid siin olnud mitmed tõdrukud Paraguayst, aga need ei olevat ükski tööd viitsinud teha, pidevalt oli jama peigmeestega ja pidevalt arvasid nad, et on rasedaks jäänud. Norma pidi hoopis teisest puust olema.

Mann oma uues kleidis; Tigre kunagine kasiinohotell; Mann Tigres karusellil
Vasakult Gaston, Bautista, Paola, Sol ja Mann; printsessid lõunalauas
Üleeile, pühapäeval, algas hommik ühise käiguga lihapoodi. Gaston ja Henri grillisid kogu seda kraami, mida argentiinlased on parillada käigus grillivad - siseelundeid, vorste, liha ja juustu. Äärmiselt huvitav elamus. Peale seda sõitsime lähedalasuvasse Tigre linna, mis asub samanimelise jõe deltas. Sõitsime laevaga veidi deltas ringi, aga pool ajast oli juba kottpime ja midagi ei näinud. Üldiselt oli kogu delta täis ilusaid suvemaju. Tigre ise on aga täis palju ilusamaid maju. Enamuses neist lossidest tegutsevad siiani ajaloolised veespordiklubid. Kõige uhkem loss, hiiglaslik kasiino-hotell, on nüüdseks muudetud Tigre kunstimuuseumiks. Tigre linnas on ennenägematult suur sisustuspoodide kontsentratsioon, nii et sinna võikski jääda. Mann sai vahepeal veidi karuselliga sõita ja Soli-Bautistaga rämpsu sisse süüa. Oli väga tore ja väga väsitav pühapäev.
Henri ja Gaston mõningate siseelunditega; Mann Soliga; trikimees Bautista
Grill 4-le (pluss 3 last); meie maja Escobaris
Täna, peale seda kui 10-tunnine megaäike koos kirsisuuruste raheteradega ühelepoole oli saanud, võttis Henri ette asja, mida ta juba pea kuu aega edasi oli lükanud. Nimelt tuli üks tagumine hammas välja tõmmata. Paola otsis talle hea hambaarsti ja sinna me kõik koos suundusimegi. Ukse peal oli kohustuslik desinfitseerimisaktsioon. Arst otsustas, et on vaja tõmmata jah. Kuna hammas oli suur nagu pool Brasiiliat, võttis kaevamine tund aega ja nõudis hiljem kolme õmblust. Nii et Henri sisustas oma tänast õhtut antibiootikumide, poole kilo käsitsivalmistatud jäätise ja 3 pitsi tequilaga. :)

Comments (5)

On 7. juuli 2009, kell 10:31 , Eva ja CO ütles ...

Tsau kallid sõbrad! Tohutu lahe lugu! Mann on nii armas printsess - ta on vist tõesti seitsmendas taevas (piltide järgi igatahes küll). Küll on hea, et Henrile hea hambaarst soovitati, seda teades ei olnud nii jube seda hamba tõmbamise lugu lugeda :) Kui nad seal nii hilja õhtust söövad, siis mis kell nad hommikul ärkavad? Väga harjumatu õhtusöögi aeg igatahes küll. Meil siin on see seagripi teema täiesti ära vaibunud. Mingid ameeriklased käisid siin, keda veidi turgutati, aga mingit paanikat see inimestes ei tekitanud. Jube, et teil seal see asi nii tõsine on. On siis seal massiliselt seagrippi surnuid või nii palju haigeid, et need meetmed vajalikud on? Mul on hea meel, et te endid ka ikka desinfitseerite!
Meil läheb hästi! Agnes taastus eile laulupeost. Käisime ka poistega pühapäeval vaatamas. Jube, mis rahvamass! Juba pealtvaatajaid oli olnud 68 tuhat, pluss siis veel lauljad. Ligi 100 tuhat kokku! Aga tore, et ikka ära käisime, kuigi pean ütlema, et lauljana on see pidu palju ägedam, kui pealtvaatajana. Reedel lähme Kablisse, aga suur kamp tuleb vist hoopis pühapäeval/esmaspäeval, nii et nendega me seal ei kohtu, aga vähemalt ei riku me traditsiooni ja saame punkti kirja, et Kablis on käidud :)
Palavad tervitused teile kõigile ja suur musi printsess-Mannile!
Eva-U

P.S fotod on jube lahedad ja tore, et sa nende alla kommentaare kirjutad :)

 
On 8. juuli 2009, kell 10:24 , Anonüümne ütles ...

Hea, et Henri hambast lahti sai. Eks niisugune asi sööb närve ka. Hoian igatahes pöialt! Printsess Mann hobusel on suisa õnnestpakatav! Tervitused kallitused Kahupealt.

 
On 8. juuli 2009, kell 17:09 , Juc ütles ...

Eva U, aitähh! Mann on tõesti seitsmendas taevas. Nüüd tuli välja, et jääme siia veel mõneks lisapäevaks ja Mann on eriti rõõmus. Hea tõesti, et selle hambaga ühele poole sai. Tõmbamise lugu oli tegelikult ikka päris jube, ma kõike ikka kirja ei pannud :). Siinsed inimesed söövad õhtul kl 24 ja ärkavad ka veidi hiljem - nt kui pood (töökoht siis) avatakse kl 9.30, siis halva ilmaga ei tulnud keegi enne 9.30 voodist väljagi. Seagripi kohta ütlesid eelmised võõrustajad, et see on valitususe tekitatud paanika siin, kahjuks ei saanud me selgitusest aru, miks seda paanikat vaja oli. Ka kirjutatakse, et Argentiinas pole ravimit selle ravimiseks piisavalt, et oli ainult 2000 doosi ja nüüd oodatakse järgmist. Aga samas spets haiglates pidi ikka olema, nii et imelik jutt. Haigeid oli vist mingi 1000 ringis ja surnud alla 100. Aga Argentiina on hiiglaslik ju. Ppp, loodame, et läheb õnneks! :)
Tore, et Ax laulukal käis, loodan, et tallemeeldis. Kuulsin, et ööd on jube külmad teil, võtke Kablisse kangemat kraami ka kaasa :). Hoian igatahes pöialt, et tuleks päikseline ilm teil. Aitähh fotode kiitmise eest, eks me püüame. Tervitused kõigile!
Kahupea, tõesti hea, et hambast lahti. Eks ta ikka pidevalt mõtles, et kus see asi ette võtta. Karge Argentiina tundus hea koht, palavas Brasiilias väga ei julgenud. Tervitused teilegi!

 
On 10. juuli 2009, kell 14:34 , Anonüümne ütles ...

Nii hea, et selles peres on lapsed.

Päris tore, joome šampust, peame Anne sünnipäeva ja tervitame.

Ants

 
On 11. juuli 2009, kell 04:26 , Juc ütles ...

Oi, tere Ants. Milline neist kolmest Sa nüüd oledki? Tore tõesti, et lapsed on. Meie joome siin ka just veini ja tähistame Anne sünnipäeva :). Tervitused kõigile!