Uskumatu, kui pikk võib olla 1 nädal, kui naudid hetke ja päeva, mitte ei oota pidevalt tööpäeva lõppu, suve, ilusat ilma või nädalavahetust. Need 4 nädalat on aeg meie jaoks seisnud. Aga kui vaadata numbreid, et 11 korda veel sama palju ja reis ongi juba läbi, tundub, nagu polekski enam palju jäänud :).
Täna magasime nagu beebid nii kaua, et endal oli ka piinlik ärgates kellalt numbreid kokku lugeda, pagana palju oli neid. Õnneks oli pererahvas eile öelnud, et nemad magavad pühade ajal kaua ja et kui vihma sajab (mis nii ka täna oli), tegelevad cariocad kodus magamsiega. Nii et oleme igati sisse elanud. Täna on siin püha ja vaba päev. Püha on kiriklik ja mingi pühaku auks, aga keegi meie tuttavatest ei tea täpselt, kelle auks seekord :).
Kui vihm jäi järgi, viis meie pererahvas meid kohalikku Miamisse, Rio linnaossa Barra da Tijucasse, mis asub Riost kaugel kaugel ning meenutab oma olemuselt rohkem USA-t kui Brasiiliat - hiiglaslikud majad, hiiglaslikud kaubanduskeskused, igale poole minnakse autoga ja 18 km pikkune imeilus rand. Keset seda linnaosa oli ka park, kus elab palju krokodille. Hetkel ehitati sellele aeda ümber, sest krokodill oli kellegi jalutava koera ära söönud :).
Ja õhtul käisime omapead Lapas. Lapa on Rio boheem-linnaosa, kus igal õhtul mängitakse ohjeldamatult sambat. Tänavad on tihedalt täis erinevaid klubisid ja baare, igaühes mängib bänd kuumi rütme ja üles võetakse tantsutuurid. Oi kui kaif oli, jõime caipirinhat, õues ladistas, õhus oli mõnus sumin ja taustaks mängisid sambarütmid. Mida veel vaja on. Koju tulles ei pannudki ma enam tähele, et tänavaääred olid täis kerratõmbunud kodutuid ja kõva vihm oli ka vänge kusehaisu (vabandan) tänavatelt minema pühkinud. 10 punkti Rio metroole, millega täna esimes tkorda sõitsime - avar, uus, puhas, ilus, informatiivne, palju õhku ... Risti vastupidine siinsele linnaliini bussindusele. Londoni metrooga ei anna võrreldagi, nii kohutavad on need läppunud õhuga tunnelid seal uhke Londoni all.
Koju tulles lõpetasin mango-toorjuustu koogi, mille retsepti sain Rodrigo raamaturiiulist. Küll sai hea!
Täna magasime nagu beebid nii kaua, et endal oli ka piinlik ärgates kellalt numbreid kokku lugeda, pagana palju oli neid. Õnneks oli pererahvas eile öelnud, et nemad magavad pühade ajal kaua ja et kui vihma sajab (mis nii ka täna oli), tegelevad cariocad kodus magamsiega. Nii et oleme igati sisse elanud. Täna on siin püha ja vaba päev. Püha on kiriklik ja mingi pühaku auks, aga keegi meie tuttavatest ei tea täpselt, kelle auks seekord :).
Kui vihm jäi järgi, viis meie pererahvas meid kohalikku Miamisse, Rio linnaossa Barra da Tijucasse, mis asub Riost kaugel kaugel ning meenutab oma olemuselt rohkem USA-t kui Brasiiliat - hiiglaslikud majad, hiiglaslikud kaubanduskeskused, igale poole minnakse autoga ja 18 km pikkune imeilus rand. Keset seda linnaosa oli ka park, kus elab palju krokodille. Hetkel ehitati sellele aeda ümber, sest krokodill oli kellegi jalutava koera ära söönud :).
Ja õhtul käisime omapead Lapas. Lapa on Rio boheem-linnaosa, kus igal õhtul mängitakse ohjeldamatult sambat. Tänavad on tihedalt täis erinevaid klubisid ja baare, igaühes mängib bänd kuumi rütme ja üles võetakse tantsutuurid. Oi kui kaif oli, jõime caipirinhat, õues ladistas, õhus oli mõnus sumin ja taustaks mängisid sambarütmid. Mida veel vaja on. Koju tulles ei pannudki ma enam tähele, et tänavaääred olid täis kerratõmbunud kodutuid ja kõva vihm oli ka vänge kusehaisu (vabandan) tänavatelt minema pühkinud. 10 punkti Rio metroole, millega täna esimes tkorda sõitsime - avar, uus, puhas, ilus, informatiivne, palju õhku ... Risti vastupidine siinsele linnaliini bussindusele. Londoni metrooga ei anna võrreldagi, nii kohutavad on need läppunud õhuga tunnelid seal uhke Londoni all.
Koju tulles lõpetasin mango-toorjuustu koogi, mille retsepti sain Rodrigo raamaturiiulist. Küll sai hea!
07:26 |
Category:
Brasiilia
|
0
comments
Comments (0)