Meie, meie, kes muu! Yldiselt me oma seikluste k2igus v2ga tihti turistikohtadesse ei satu. Elame kuskil p2rap6rgus, kylastame ajaviiteks agulikooli ja turistidele tundmatuid kohti. Vahel siiski... ja siis hakkab nalja saama.
Nimelt, brasiillased on v2ga osav6tlik rahvas. Eile kylastasime yle 700 m k6rgusel Corcovado m2e otsas Tijuca rahvuspargi keskel Rio kohal asuvat Kristuse kuju. Kuju kinkisid prantslased ja pysti pandi see 1931 aastal. Yles on v6imalik s6ita igivana rongiga, mis s6idab pea pystloodis (ok, v2ike liialdus). J2lle olid hinnad metsikumast metsikud, yhe inimese yless6it maksis ca 200 eek. Samas tundub, et kohalik elanik kulutab v2hem rongi ja kytust, sest tema peab maksma k6igest 65 eek. Samas muidugi ka tore, et kohalike kultuuritarbimist s
oodustatakse. Aga vaade oli ka muidugi v2gev ja v22rt.
Nalja hakkas saama, kui alla tulime ja asusime koos kohalike mammidega keskvakalisse mineva bussi peale minema. J2rsku pistsid mammid yksteise v6idu meie
peale kisama: "See buss ei l2he Copacabanasse, see buss ei l2he Copacabanasse..." Vaatasime Henriga jahmunult teineteist ja ytlesime neile, et oleme sellest t2iesti teadlikud (mitte nii peenes v2ljenduses, vaid k6ige primitiivsemas portugali keeles, mis on vyrtsitatud ohtra peanoogutamisega). Nyyd olid nemad jahmunud: "mis, te ei l2hegi Copacabanasse???". Me ei hakanud neid rohkem sokeerima ja j2tsime mainimata, kus me hetkel elame.
Keskvaksali juurde j6udsime juba pimedas. Kysisime bussijuhtidelt, kas l2hedal m6nd restorani ka on. Nemad vaatasid meid pealaest jalatallani ja yritasid meid j2tkuvalt McDonaldsisse suunata.
McDonaldsisse me minna ei soovinud. Nii l2ksime l2hemaid t2nava
id kammima. Seisin, Mann yhes k2es, kott maise varandusega teises, autotee servas. T2nav oli autodest tyhi. J2rsku pistis yks suvaline m66daminev naine minu peale r66kima "Siin s6idavad autod! Siin s6idavad autod!". Kuna meie Henriga vaatasime taas teineteist h2mmeldunult ja oma eestlaslikus aegluses ei suutnud otsustada, kas peaks end liigutama ka v6i mitte, j2tkas nain
e samas vaimus: "Siin s6idavad autooooodddd!". L2ksime siis teelt 2ra ja otsustasime, et meid peetakse siin vist mingiteks ajudeta ufodeks (siia juurde sobib h2sti mainida, et kui kooli kylastasime ja laste portugalikeelsele jutule ei reageerinud, arvasid nemad, et me oleme kurdid ja kysisid 6petajalt, kas nad kuulevad ikka kui me r22gime).
K6ndisime veidi edasi m66da seda r2pase peldiku j2rgi haisevat t2navat, lugesime kokku ei tea kui mitu kerjust, kodutut, kalkarit ja vanaldast hoora r2paste uste k6rval s
eismas ja otsustasime, et see siiski ei ole yks hea koht, kust restorane otsida. Andsime siis alla ja s6ime selles 6nnetus McDonaldsis yhe kohutavalt vastiku
ja vastikult kalli 6htus66gi.
Aga muust... vaatamata asjaolule, et olime juba portugali keele osas alla andnud, teeme me m6ningaid edusamme. P6hiline edusamm on see, et inimesed on hakanud meie lyhilausetest aru saama. Me suudame kysida suunda, bussinumbreid, hindasid, asjade asukohti. Ainult yhte asja ei suuda ma meelde j2tta, nimelt kuidas on portugali keeles "vabandust". Nii ma siis kasutangi universaalselt s6na "obrigada", mis t2hendab "t2nan". V6ite arvata, et inimesed on yllatunud, kui ma neid k6vasti myksan ja siis t2nama kukun. Nii et arenguruumi veel on!
Ja t2na k2isime oi kui m6nusas kohas - maailmakuulsas Ipanema rannas. Ipanema t2hendab indiaani keeles "ohtlikud veed" ja lained olid seal t6esti metsikud. Liiv oli valge, vesi oli sinisinine, vahepeal k2idi head ja paremat pakkumas (grillitud juust, tursakoogid, arbuus ja v2rsked mahlad), elu nagu hernes. Homme kolimegi n2dalakeseks sinna, et seda hernest rohkem nautida!
04:27 |
Category:
Brasiilia
|
3
comments
Comments (3)
Tervitus, valged Ufod!
Nii naljakas lugu! Naersin kõva häälega :)
Mul on hetkel natuke hõre olla, sest eile toimus seminar, mis muidugi kujunes lõpuks pikemaks peoks. Oli väga äge! Ja nüüd on nii, et erinevalt sinu kirjeldusest McDondaldsi jubedast söögist, tundub see mulle hetkel üsna isuäratav ;)
Ikka tervitades,
Eva, Robi, Kalle (Ax on vaheaega veetmas)
Tsau kaasufod,
r66m sinust kuulda. ja tore, et said oma h6reda olemise juures veidi naerda (meie yle :)). Tervita k6iki, kiiret paranemist sulle :) ja loodetavasti saan kuskil sulle ka pikemalt kirjutada. sinu jutud ootavad pikisilmi kommenteerimist :)
Tere!
Loen ja elan kaasa :) Eriti jube oli Su kirjeldus eelmises postis haigeolemisest - ikka pärs karm oleks võõral maal ja keeles haiglasse sattuda.
Täna viisin siis Kaido koos Eduardiga laevale, homme hommikul sõidavad Malagasse
(Hisp). Linnast 200 km kauguselt alustavad Rännakut. Iseendasse.
Ükskord lähen kaasa :p
Kõike kaunist teile,
K.